Mati Kaal otsib haruldast loomakest: olen üht sellist sabast kinni hoidnud

Kümme aastat on möödunud ajast, kui Mati Kaal (78) enam Tallinna loomaaia eesotsas ei ole. „Aeg on lennanud linnutiivul,“ tõdeb ta. „Kuid pensionipõlv ei ole sugugi igav olnud.“ 

Mati käib endiselt loomaaias abiks ekskursioone juhtimas, kui selleks tekib vajadus. Tema teadmisi loomariigist hinnatakse kõrgelt, nii kutsutakse teda loenguid pidama ka väärikate ülikoolidesse ja mujale. Ta on leidnud endale põneva väljundi reisijuhina Aafrikas, kus saab jagada oma aastate pikku kogunenud teadmisi sealse fauna kohta. Peamiselt käib ta Tansaanias, kuhu läheb novembri lõpus juba koguni 25. korda. Neil reisidel nähtud loomadest ilmus möödunud aasta lõpus raamat „Minu sõbrad Serengetis“, kus on kirjas suuresti sama jutt, mida ta reisidel safarituristidele pajatab.

Nagu sellest veel vähe oleks, on Matil käsil ka üks hoopis eriline, nii looduskaitse- kui ka isiklik missioon. „Hankisin endale rajakaamera. Sel suvel asun otsima üht salapärast ja haruldast loomakest – oravhiirt ehk lagritsat.“