AJAKIRJA TIIU PEATOIMETAJA | Mida pakuvad vanaemale lapselaps Mari ja koduhooldaja? 

Märtsis toimunud emakeelepäeva puhul andsime eelmises Tiius teada sõnatalgutest. Tahaksime, et eesti keelel oleksid nii rikas ajalugu kui ka tulevik! Üks võimalusi seda saavutada on luua keelde uusi sõnu. 

Sõna pidi tähendama, kui pikalt ja lohisevalt väljenduda, süsteemset tähelepanu pööramist vanemate inimeste emotsionaalsele heaolule, nende vaimse tervise toetamist ning mõistval ja hoolival moel suhtlemist. Lähtusime sellest, et on olemas „hoolekanne“, „toetus“, „hoolivus“ ja „hingehoid“, aga ükski ei kattu päriselt sellega, mida silmas peame – seda miskit, mis rõhutab sõbralikku ja empaatilist lähedust vanemaealistega nii ametiasutustes kui ka pereringis.

Karin Orissaarest pakkus uueks sõnaks „elutugi“. „Meil on ilus kahte inimest ühendav sõna „abielu“. Kui peaks aga teine kõrvalt lahkuma, ei ole enam päris oma isiklikku abi, aga tugi peab vajaduse korral ikka saada olema. Tuge võib vajada igaüks, kui elujõud kipub raugema,“ põhjendas ta. Tõsi ta on ja pakkumine on igati asjakohane!