Läbipõlemine õpetas, et kogu maailma tööd ei saa ropsuga ära teha

Myrakas, 3. aprill 2024

Minu tööraamat avati, kui olin vaevu kuueteistkümnene. Ega mul mingeid erioskusi polnud, otsuse taga seisis ennekõike isa, kes ei sallinud laisklemist ega logelemist. Teeb siis aga töö õndsaks? Ma jutustan teile oma loo ja loodan, et tänu sellele sünnib mõnelgi elumuutev otsus enne, kui vaimne seisukord meditsiini sekkumist vajab.

Minu tööraamat avati, kui olin vaevu kuueteistkümnene. Ega mul mingeid erioskusi polnud, otsuse taga seisis ennekõike isa, kes ei sallinud laisklemist ega logelemist. Teeb siis aga töö õndsaks? Ma jutustan teile oma loo ja loodan, et tänu sellele sünnib mõnelgi elumuutev otsus enne, kui vaimne seisukord meditsiini sekkumist vajab.

Isalt olen ma pärinud suhtumise, et enne puhata ei või, kui kogu maailma töö ära tehtud on. Kui mu põrsapõlves temaga maakodu juurde nokitsema läksime, ei pääsenud keegi enne loojangut ning vahepeale ei jäänud isegi ametlikku lõunapausi. Nii pidin ma end toitma kasvuhoonest sikutatud tomatite ja kanalast pätsatud tooreste munadega. Viimastele sai roostes naelaga auk sisse löödud ja siis käigupealt sisu ära imetud. 

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?