5 TAIME | Pähklipuud istutades peab arvestama, et ta vajab palju ruumi

Pähklite valik botaanilises mõistes erineb palju sellest, mida meile toidupoes pakutakse. Näksiriiulist leiab pähklite nime alt nii mandlipuu tuumi kui ka maapähkli kaunades kasvanud seemneid. Esimesed on luuviljalised, teised kaunviljad.

Meil kasvab ainsa kodumaise liigina ja ka botaaniliselt pähklina tuntud söödavaid vilju kandev harilik sarapuu (Corylus avellana), mille viljaks on sarapuupähkel. Maiusena hindame selle tugeva kesta sees peituvad õlirohket tuuma. Pähklipuud on aga hoopis pöögilaadsete seltsi pähklipuuliste sugukonda kuuluvad puittaimed (Juglans), mis Eestis looduslikult ei kasva, kuid millest nii mõnigi liik on piisavalt vastupidav, et ka siin saaki anda. Et asi veel keerulisem oleks, siis näiteks Kreeka pähklipuu viljad ei olegi tegelikult botaanilises mõttes pähklid, vaid üheseemnelised luuviljad.

Üks pähkli kui vilja iseloomulik tunnus on see, et vili ei avane iseenesest. Selleks, et sisuga maiustada, peab koore lahti muukima.