Korrastatud sisekosmos tõi paradiisi maa peale: ka 30aastaselt võib end ema süles tühjaks nutta

Võrumaa juurtega Ursula Zimmermann (47), kes on perenõustaja, koolitaja, kirjanik ja inimeste aitaja, on iseenda olemise-elamise-tervenemise loo pannud raamatu „Teekond rõõmu“ kaante vahele. Tema teekond algas 20 aastat tagasi ja kestis seitse aastat.

Ursula usub, et meis kõigis on Sisemine Laps. Seda, kas ta on terve või haige, tuleb ise tunda. Tema tervendamine nõuab väga suurt julgust, sest mõnes mõttes tuleb emotsionaalses plaanis surra selleks, et sündida hoopis uuena ja päriselt suureks saada. Aga kui see hulljulge teekond ette võtta ja hirmukuristikud läbida, avardub meie sees päriselt meie enda maailm, kus meil on tõeliselt hea ja turvaline elada. Reeglina saame tagasi oma perekonna või kohtume perega elus suisa esimest korda. Ursulaga just nii juhtus. Kuigi ta oli oma lähedastega koos üles kasvanud, sai ta ema, isa, venna ja õega tõeliselt lähedaseks alles kolmekümneaastaselt ja see on olnud pidev protsess.

„Ma ütleks, et oma Sisemise Lapse tervendamisega olen jõudnud paradiisi maa peal. Kas vanemaid on vaja kaasata? Jah, on küll, teistmoodi pole võimalik,“ on Ursula veendunud. On hea, kui see saab juhtuda silmast silma, aga teraapias on võimalik töötada vanemate teemaga ka ilma nende füüsilise kohaloluta.