Apteeker selgitab: millist vitamiini võib võtta rohkem, millest võib saada üledoosi

Vitamiinid on asendamatud mikrotoitained. Need ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks arenguks ja tööks. Inimese keharakud neid ise ei tooda või teevad seda ebapiisavas koguses. Meie organism suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine – B3-, B5- ja K-vitamiini, retinooli beetakaroteenist, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini –, kuid selleks on vaja sobilikke tingimusi.

Vitamiinid jaotatakse kaheks grupiks: rasvlahustuvad vitamiinid A, D, E ja K ning vesilahustuvad B1, B2, niatsiin, B6, folaadid, B12 ja C. Vitamiine on vaja väga väikestes kogustes, mikrogrammidest kuni milligrammideni, kuid tuleb tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. Rasvlahustuvate vitamiinide ületarbimise oht võib tekkida rikastatud toidu või toidulisandite tarbimisel. Suuremad vitamiinidoosid ei põhjusta kohe suuri probleeme – võib esineda lühiajaline seedetrakti ärritus, halb enesetunne või peavalu. Küll aga võib tagajärgi tuua pikaaegne suures koguses rasvlahustuvate vitamiinide, nagu A-, D-, E- ja K-vitamiini kasutamine. Tuntuimad vitamiinide üledoosi põhjustajad on A- ja D-vitamiin. Vesilahustuvate vitamiinide üledoseerimine toiduga ei ole võimalik, sest üleliigne viiakse uriiniga organismist välja.

Vitamiinid osalevad ainevahetusprotsessis, reguleerivad närvide tööd, neil on tähtis roll luu- ja lihaskoe moodustumisel ning nad aitavad kaitsta viirushaiguste ja vabade radikaalide kahjuliku toime eest.