Viis põhjust, miks tekib kevadväsimus

Kevadväsimus on mõiste, mida kasutatakse üsna sageli. Kevaditi tekkiv energiapuudus, unehäired ja püsiv väsimus tekitavad tunde, et ei jõua nii palju, nagu tahaks.

Sajandeid tagasi oli kevadväsimusel tõeline põhjus: toidunappus ja ühekülgne toit, värske toidukraami puudumine, elamine hämarates taredes ning vitamiinide vähesus. Tänapäeval, kui meil on kättesaadav mitmekesine toit ning kasutame teadlikult D-vitamiini, on raske rääkida kevadväsimusest selle ajaloolises tähenduses. Pigem võib selle taga olla notseebo efekt – kuna kõik räägivad kevadväsimusest, seda võimendavad ajakirjad ja saated, hakkab inimene ka ise seda tundma ning otsib sellele kohe ravi.

Tänapäevases kontekstis ei ole kevadväsimus alati tingitud pelgalt aastaajast – sageli on selle taga stress: laste koolilõpetamine, suurpuhastuse või remondiplaanid, puhkuse korraldamine või isegi töökoha vahetus. Samuti kipuvad kevaditi ägenema kroonilised haigused, mille üheks sümptomiks võib olla väsimus.