Insuldiga rinda pistnud laevakapten: kõik oleneb inimese tahtejõust

Oleks ju hea, kui suuremad ja väiksemad tervisehädad meile endast varakult märku annaksid ning keegi õlale koputaks ja hoiataks: hoia end, hoia oma tervist. Kuigi insuldi puhul annavad hoiatussümptomid endast märku, siis endisel väikelaeva kaptenil Alar Lehestikul (78) ilmnesid insuldile viitavad tunnused seitse aastat tagasi ootamatult.

Alarit võib pidada põliseks tallinlaseks, kuigi ta ema on pärit Hiiumaalt ja isa Tartust, kuid tema sünnilinnaks sai Tallinn ning seal peab ta ka oma pensionipõlve. Nii Tallinna Polütehnilise Instituudi kui ka Eesti Mereakadeemia õpingud kulgesid pealinnas. Majandusteadlast Alarist ei saanud, kuid kapteni ja laevajuhi paberid on tal taskus ja need tulid ka elutöös kasuks. „Merendus tuli mu ellu asjaolude sunnil ning seoses Nõukogude Liidu lagunemisega avanes mul võimalus osta Venemaalt Murmanskist laev.“ Ta tõi laeva ise omal käel Eestisse. Teekond kulges üle Barentsi mere, seejärel ületas ta Bellamoori kanali, mööda Neeva jõge seilas Peterburi ja sealt kodusadamasse.

Alar on kogu elu tegelenud spordiga. Tema kirg oli allveesport. Mehe saavutuste nimistusse kuulub 1977.–1982. aastatel mitmevõistlusel viiekordse meistri tiitel ning neli aastat varem saavutas ta NSVLi meistrivõistlustel Viitnal pronksmedali. Tänu sportlikule eluviisile oli Alar noorena hea tervisega. Olid küll väiksed tervisemured maoga, kuid see polnud tema sõnul midagi hullu.