FOTOLAEGAS | Märtsiküüditamise 40. aastapäeva tähistamine 1989. aastal oli keeruline, kuid väga oluline

1989. aastal, kui Eesti oli veel osa Nõukogude Liidust, oli märtsiküüditamise aastapäeva tähistamine keeruline, kuid samas väga oluline.

Märtsiküüditamine oli 25. kuni 28. märtsini 1949 Jossif Stalini korraldusel okupeeritud Eestis läbi viidud kohalike elanike massiline vägivaldne ümberasustamine kodumaalt kaugel asuvatesse NSV Liidu piirkondadesse, peamiselt Siberi alale ja vähemal määral ka Kasahhi NSVsse.

See oli kommunistliku režiimi massilisim terroritegu Eesti kodanikkonna vastu. Nelja ööpäeva jooksul võeti relvastatud valve alla ja laaditi rongidele üle 20 700 inimese, sadu saadeti hiljem Siberisse järele ja sadu sündis asumisel. Koos kõigi nende sugulastega, kelle elu ei jäänud samuti endiseks, tabas küüditamine olulist osa Eesti elanikkonnast. Teadaolevatel andmetel viidi Eestist ära 20 702 inimest (nendest 49,4% naised, 29,8% lapsed ja 20,8% mehed), kellest Siberis hukkus ligikaudu 3000 inimest. Noorim küüditatu oli teadaolevalt kolmepäevane Anne Ojaäär Hiiumaalt, vanim 85aastane Maria Räägel Abja vallast.