Apteeker võrdleb: suveks küüneseenest vabaks

Küüneseen on seeninfektsioon, mis mõjutab nii küüneplaati kui ka küünealust või neid mõlemaid. Küüneseent esineb umbes 20% Euroopa ja Põhja-Ameerika rahvastikust ning umbes kolm korda sagedamini meestel. Haiguse sagedus suureneb vanusega, lastel esineb küüneseent harva.

Soodustavateks faktoriteks on ka geneetiline vastuvõtlikkus, niiske keskkond (veepargid, saunad, spordisaalid, ühised duširuumid jt), soe kliima, küünetrauma, halb jalgade või käte verevarustus ning mõni krooniline haigus (suhkruhaigus, immuunsuse langus jm). Enamasti on haigusetekitajaks dermatofüüdid, aga võivad olla ka pärm- ja hallitusseened. Sõrmeküüned alluvad ravile kiiremini ja efektiivsemalt kui varbaküüned. Küüneseene ravi pikkus võib varieeruda. Keskmine raviaeg on sõrmeküünte puhul 3–6 kuud, varbaküünte puhul 6–12 kuud.

Küüneseene raviks on mitu võimalust: looduslik meetod (teepuuõli ja küüslauk jt), tugevamad ravimid (terbinafiin, itrakonasool, flukonasool) ja laserteraapia. Paiksete vahenditega ravi kestab tavaliselt aasta või kauemgi, ravi tõhustamiseks kombineeritakse neid tavaliselt suukaudse ravimitega. Paikseid seenevastaseid vahendeid kasutatakse tavaliselt 1-2 korda päevas. Neid kantakse nii küüne peale kui ka sügavale küüneserva alla. Paremaks toimeainete imendumiseks tuleb kahjustunud küüneosa pinda vahel ka viilida. Et mitte uuesti nakatuda, tuleb võimalusel kõrvaldada nakatumist soodustavad tegurid. Avalikes kohtades – veeparkides, saunades, spordisaalides, duširuumides ja mujal – on vaja kanda plätusid, pesta jalgu iga päev ja pärast pesu korralikult kuivatada, pesta sokke, käterätte ja vannitoavaipu võimalusel 60 °C juures. Tuleks mitte kanda samu kinnised jalanõusid kahel järjestikusel päeval, eelistage lahtiseid kingi. Desinfitseerige jalanõusid regulaarselt.