KUS OLED NÜÜD SA? 80aastane Aime otsib haiglas kohatud naist: meil tekkis omavaheline sümpaatia

Elu on ettearvamatu. Vahel viib see meid õigete inimestega kokku just siis ja seal, kus me seda kõige vähem ootame – näiteks haiglas. Nii juhtus Aime Udumäe (80) hiljuti silmaoperatsioonil käies ooteruumis vestlema toreda naisterahvaga, kellega tal kohe tekkis eriline side.

Aime meenutab, et tema lapsepõlv ei olnud kerge. Nõukogude ajal küüditati nende pere, kuid hiljem õnnestus tal tagasi kodumaale tulla. Noorusaastad veetis ta Kundas, kus töötas kondiitrina. Hiljem viis elu ta Rakverre – esmalt töötas ta lasteaias kasvataja abina ning seejärel kuni pensionini maavalitsuses ja ka teatris koristajana. „Siin Rakveres ehitasime me oma kodu, kus oleme elanud juba üle 50 aasta,“ jutustab ta uhkusega. „Praegu olen kodune – mis seal ikka.“

Eelmisel sügisel 24. septembril käis Aime silmaoperatsioonil Tartu Ülikooli kliinikumis. „Läksin lihtsalt kontrolli ja arst ütles, et mul on kae. Esmalt opereeriti parem silm, kuu aja pärast vasak,“ meenutab ta. Ooteruumis sattus Aime juhuslikult vestlema ühe lahke naisterahvaga, kelleks osutus 86aastane Eevi (või Evi) Sillamaa Viljandist. „Meie vestlused olid üsna lühikesed – üks läks operatsioonile, teine tuli sealt. Aga me tõmbusime kuidagi üksteisega ja meil tekkis omavaheline sümpaatia,“ kirjeldab ta.