FOTOLAEGAS | Kas teate, mitu paari vupleid õmmeldi iga päev trikotaaživabrikus Marat? Ja mis üldse olid vuplid?

Marat on Eesti rõivatööstuse üks vanemaid ja tuntumaid kaubamärke, mille eelkäija alustas tegevust juba 20. sajandi alguses, kui Samuel Besprosvanie asutas 1905. aastal Pärnus manufaktuur- ja pudukaubaäri.

1908. aastal toodi äri üle Tallinna, esialgu Suur-Pärnu maanteele ja 1918. aastal kesklinna Suur-Karja tänav 12. Pudu- ja riidekaupade ning jalatsite kõrval müüdi Besprosvanie poes käsitöölistele ka välismaalt toodud villast lõnga ning 1924. aastal hakati tellima kodus töötavatelt kudujatelt villaseid silmkoeesemeid, millega samuti poes kaubeldi. 1926. aasta varakevadel osteti Saksamaalt esimene kudumismasin ja maikuus palgati esimesed kudujad, kes hakkasid tööle Suur-Karja tänava äris. Kodustöötajaid oli Besprosvaniel siis juba paarikümne ringis. 1927. aastal osteti veel kümmekond masinat. Aasta hiljem saadi luba kudumistööstusena tegutsemiseks.

Pärast Samuel Besprosvanie surma võttis äri juhtimise üle tema lesk Betty, kes ostis juurde kudumismasinaid ja vabrikuhoone Tartu maanteel. Nõukogude korra saabudes ettevõte riigistati ja sellele anti töötajate soovil kuulsa Prantsuse revolutsionääri Jean-Paul Marat’ järgi nimeks Marat. Ilmselt pole Eestis nõukogude ajal elanud inimest, kellel poleks mälestust Marati aluspesust või dressidest. Eriti kuulsad olid Marati roosad uhutud pika säärega aluspüksid. Vupleid ehk lihtsalõikelisi aluspükse hakati tootma 1982. aastal ja neid väljus masinate alt iga päev 4000 paari.