Salapärased sõnajalad: igaüks leiab enda lemmiku

Miljardeid aastaid tagasi moodustas see salapärane taimede hõimkond enamuse Maa taimkattest. Ja tegelikult käib ka tänasel päeval elu just sõnajalgade ümber, sest suur osa fossiilkütustest pärineb just neist.

Evolutsiooni ja kliimamuutustega on sõnajalaliikide arvukus oluliselt vähenenud, aga siiski piisav, et ka kollektsionääre ja taimehuvilisi paeluda ning kogumismaterjali anda. Nagu ikka aiandustrendidega on ka sõnajalahullus Inglismaalt üle käinud. 19. sajandi teisel poolel vallutasid sõnajalad nii tekstiilid, kunsti, kui ka siseruumid ja aiad. Isegi meie mõisate ornamentikas on sõnajalamotiiv kasutust leidnud. 

Hõimkonna 20 000 liigist kasvab Eestis koguni 47. Sõnajalaliike on olemas väga erinevatesse kasvukohtadesse. Mitte kõik ei taha palju vett ja hapukat pinnast, enamus liike eelistab siiski niiskema õhuga kasvukohti nagu tiigikallas või varjuline nurgake. Niiskuse hoidmiseks võib mullapinna ka multšida. Aias ei ole vaja sõnajalgu väetada – neile piisab, kui jätta lehed nende ümber kõdunema ja sellest saab lõpuks toitaineterikas muld. Kui siiski tundub, et taimed vajavad turgutamist, tasub eelistada orgaanilist väetist, nagu kõdusõnnik või vermikompost.