APTEEKER VÕRDLEB: kaitseks kõrvetava päikese eest

Päikesevalguse spekter koosneb UV-, infrapuna- ja nähtavast valgusest. HEV-valgus (ing k high energy visible light) on suure energiaga nähtav valgus ehk sinine valgus. HEV-valgus on igal pool meie ümber, kuna see on osa valgusest, mida näeme. Seda valgust kiirgavad ka näiteks arvutiekraanid, televiisorid ja nutitelefonid.

UVB-kiired tungivad läbi naha välimiste kihtide, HEV-valgus tungib nagu UVA-kiiredki naha alumistesse kihtidesse. UVB-kiirgus põhjustab päiksepõletust. UVB-kiirgust on rohkem seostatud DNA-kahjustustega, mis võivad põhjustada nahavähki. UVA-kiirgus võib põhjustada naha enneaegset vananemist ning päikseallergiaid. HEV-valgus on samuti seotud naha enneaegse vananemisega.

Päikese käes pikemalt viibides tuleks alati kasutada päikesekaitsevahendeid, mis sisaldavad päikesekaitsefaktorit SPF ehk UV-filtrit (UVA- ja UVB-filtrit). SPF number iseloomustab kaitset UVB-kiirguse eest. See näitab, kui kaua võib päikese käes viibida ilma päikesepõletust saamata. Enamasti on 1 SPF võrdne 15–20 minutiga. SPF ei takista päevituse saamist, see võtab lihtsalt kauem aega, aga päevitunud jume püsib kauem. Tuleb meeles pidada, et ka päikesekaitsevahend ei kaitse ohtliku ultraviolettkiirguse eest täielikult ning pikaajaline päikese käes viibimine on ohtlik, eriti kella 11–16 vahel, kui päike on eriti intensiivne. Põhireegel on see, et päikesekaitsevahendit tuleb nahale määrida piisavas koguses vähemalt 15–30 minutit enne päikese kätte minekut ning uuendada seda keskmiselt paari-kolme tunni järel.