Ajakirja Tiiu peatoimetaja: vaatemäng, mida ikka imetled

Juuniajakiri ilmub ajal, mil kõikjal miski õitseb. See looduse vaatemäng kordub aastast aastasse, aga ikka imetled suurisilmi ja naudid täiest hingest, nagu näeks esimest korda. Ja mida aasta edasi, seda enam oskad seda hinnata, sest tajud, kui üürike on see ilu. 

Helsingis käies sattusime ajale, mil Roihuvuoris päikselisel künkanõlval asuv Kirsikkapuisto ehk kirsipark oli viimaseid päevi täies õieehtes. Niisugune imeline ajaveetmise paik sündis Soomes elavate jaapanlaste algatusel 2007. aastal ja puid on sinna aina juurde istutatud, praegu on neid umbes 350. Esimesed kirsipuud – tükikese oma kodumaast – kinkisid linnale sealsed jaapanlased tänutäheks selle eest, et neil on Helsingis hea elada. 

Õitsvate kirsipuude alla oli tulnud jalutama ja jaapanlaste kirsisõitepüha hanamit pidama perekondade viisi inimesi. Justkui roosavahuses muinasjutus vilksatas siin-seal kimonotes jaapanlannasid, Soome perekonnad einestasid murul ja peeti isegi pulmi.