FOTOLAEGAS | 20. juuni 1992 – päev, mil saabus Eesti kroon

1. jaanuarist 1990 alustas taas tööd Eesti Pank, mille esimeseks presidendiks sai Rein Otsason. Alustati uue raha valmistamise organiseerimist.

27. märtsil 1991 moodustati rahareformi komitee, kes sai parlamendilt kõik volitused rahareformi läbiviimiseks ja kuhu ametikohtade järgi kuulusid peaminister, Eesti Panga president ja üks sõltumatu teadlasest liige. Rahareformi komitee esimesse koosseisu kuulusid Edgar Savisaar, Rein Otsason ja Siim Kallas. Siim Kallas sai Eesti Panga presidendiks 1. oktoobril 1991 ja alustas toimiva pangandussüsteemi rajamist ning rahareformi sisulist ettevalmistamist. 1992. aasta aprillis Siim Kallase, Ardo Hanssoni, Harvardi ülikooli professori Jeffrey Sachsi ja teiste poolt välja töötatud reformi lõplikus kontseptsioonis oli põhirõhk pandud krooni stabiilsusele, konventeeritavusele ja fikseeritud kursile selleks valitud ankurvaluuta suhtes, milleks sai Saksa mark. 20. mail 1992 võttis parlament Eesti Vabariigi rahaseaduse vastu.

Oluline osa rahareformi põhimõtete väljatöötamisel oli Rahvusvahelisel Valuutafondil, mille liikmeks sai Eesti 25. mail 1992. 17. juunil 1992 teavitas peaminister Tiit Vähi avalikkust rahareformi toimumisest ja 19. juunil 1992 esines rahareformi teatega Eesti Panga president Siim Kallas. Reform kestis kolm päeva: 20.–22. juunini. Rahareformi teatele järgnes ostupaanika, rubladest taheti lahti saada. Kõikjale tekkisid järjekorrad, lisaks ostmisele sooviti maksta kõikvõimalikke kommunaalmakse. Pealelõunal lõppes leib poodidest otsa, kaupu osteti hulgi, turul kerkisid hinnad kiiresti. Kokku oli üle Eesti 727 rahavahetuspunkti, raha hakati vedama öösel vastu 20. juunit. Inimesed pidid käima oma nime eelnevalt kontrollimas ja kes seda ei olnud teinud, ei saanud raha vahetada. 20. juunil kell 9 avasid rahavahetuspunktid uksed. Ringlusesse lasti 593 164 250 krooni. Rahareformi läbiviimisega oli seotud üle 16 500 inimese. Alates 20. juunist kella neljast kehtis Eestis ainsa seadusliku maksevahendina Eesti kroon. Uute rahadega mindi kohe poodi. Rahareformiga oli tõstetud käibemaks 10%-lt 18%-le. Leib maksis 70–90 senti, pooleliitrine pudel piima 90 senti, suhkrukilo 6.60, 200grammine võipakk 3.50, toiduõli 19 EEK liiter, päevalehed 40 senti.