FOTOLAEGAS | 30 aastat tagasi lahkusid Eestist Vene väed

Augustis möödub 30 aastat Vene vägede lahkumisest Eestist. See oli Eesti taasiseseisvumise viimane verstapost, millele eelnesid president Lennart Meri ja president Boriss Jeltsini sõlmitud nn juulilepped.

Vägede väljaviimise teemalised läbirääkimised algasid juba 1991. aasta septembris ja kestsid kuni detsembrini 1991, mil Nõukogude Liit lakkas olemast. Läbirääkimisi jätkati aprillis 1992 juba Vene Föderatsiooni esindajatega, kuid need ei kulgenud kergelt. Venelased tahtsid viivitada, aga Eesti jaoks oli oluline saavutada Vene vägede väljaviimine samal ajal nagu mitmetes teistes riikides, näiteks Saksamaal, kus tähtajaks oli 31. august 1994. Pärast diplomaatilisi pingutusi kirjutasid presidendid Meri ja Jeltsin Moskvas 26. juulil 1994 alla lepingule „Vene Föderatsiooni relvajõudude väljaviimisest Eesti Vabariigi territooriumilt ning nende ajutise sealviibimise tingimustest“. Vene väeüksused viidigi 31. augustiks 1994 Eestist välja.

Eesti allkirjastas ka siin elavate Venemaa sõjaväepensionäride ja nende pereliikmete sotsiaalsete tagatiste kokkuleppe. Seejuures taganes Venemaa nõudmisest, et kõigile nende sõjaväepensionäridele antakse ilma igasuguste tingimusteta Eesti elamisluba. Eesti ei taganenud aga enda nõudmisest, et neile, kes kujutavad endast ohtu julgeolekule, ei pruugi elamisluba anda.