Kõrrelised toovad aeda pehmust ja liikumist, mis meenutavad loodusmaastikku

Nii nagu rõivatrend, käib ka aiakujunduse mood spiraali mööda. Viimastel aastatel on saanud populaarseks looduslähedased ja kergelt metsikud aiad. Praegusaja aiapilti sobivad ideaalselt dekoratiivsed kõrrelised, kes sama populaarsed olid 1980datel, kui kiviktaimlatelt pöörati pilk loodusesse ja hakati taas kasutama vabas looduses levivaid liike.

Koduaedade kõrval suunab trende ka avalik haljastus. Viimastel aastatel rajatud haljasaladel on maastikuarhitektid ja aiadisainerid kasutanud tihti kõrrelisi, kelle pehme liikumine mõjub loomulikuna ja kes näevad efektsed välja läbi hooaja. Nad püsivad kaunina suure osa aastast, eriti kui jätta talveks alles – lume ja härmatisega on nad lausa skulptuursed.

Aiapoodides leiame kõrreliste väljapanekutest ka lõikheinaliste (Cyperaceae), loaliste (Juncaceae) või isegi hundinuialiste (Typhaceae) sugukonda kuuluvaid liike. Botaaniliselt on kõrrelised (Poaceae) aga täiesti omaette sugukond, kuhu kuuluvad tegelikult vaid meie peamised teraviljad ja enam levinud muru- ning heintaimed. Ilutaimede hulgas on kõige tuttavamad aruheinad, kastikud, siidpöörised, helmikad ja stepirohud. Jäämegi siinkohal siis aiakujunduslikult kõrreliste definitsiooni juurde, kus kõik heinaks sobivad taimed on ühtäkki kõrrelised.