ARMAS ESE | Ukraina tikandid meenutavad ema muretut noorusaega enne sunnitöölaagrit

Maie Võsul on alles nõelapadjake, mille tema ema Maria tüdrukupõlves oma kodus Lvivi lähistel tikkis. Ka Maie kaksikõel Mallel on rikkaliku ja rõõmsavärvilise ukraina mustriga kaunistatud käterätte sellest ajast, kui nende ema elas muretult oma lapsepõlvekodus ega teadnud, mis teda ja ta lähedasi peagi ees ootab.

„Ukraina käsitöö on eesti omaga võrreldes väga erksavärviline. Ema kodumaal pannakse tikandites julgelt kõrvuti kollane, sinine, punane, roheline. Eesti mustrid on tagasihoidlikumad ja vaoshoitumad, nagu ka rahvas,“ räägib Maie, ema poolt ukrainlane ja isa poolt eestlane.

Tema vanemad tutvusid möödunud sajandi viiekümnendatel Novosibirski oblastis, kuhu nad kümneks aastaks sunnitööle saadeti. On tähelepanuväärne, et kuigi mõlemal oli selleks ajaks kohustuslikus korras õpitud vene keel suus, suheldi saksa keeles, küllap põhimõtte pärast. „Ema isa oli aastaid koolijuhataja, ema käsitöö ja kodunduse õpetaja. Peres oli kaheksa last ja kõik olid saanud hea hariduse. Ka mu ema oli jõudnud enne sõda gümnaasiumi lõpetada,“ teab Maie.