TIIU KAANELUGU | Sünoptik Ele Pedassaar: „Mul on kaasasündinud vajadus olla kõiges väga tubli!“

Ele Pedassaar (48) on Võrumaa tüdruk ja veetnud palju aega emapoolse vanaema juures, kes „kõnelesi võro keeli“. Sellest on talle nii mõndagi külge jäänud. Oma väikese panuse vastutasuks annab ta sellega, et edastab igal aastal võru keele nädalal „Aktuaalse kaamera“ ilmateates mõne lause võru keeles.

Ele on hommikuinimene ja ärkab teistest palju varem. Ta naudib üksiolemist – see on tema aeg! Päev algab kohvi ja meega. Valgel ajal jõuab Ele enne kohvi teha ka väikese tervisejooksu, mis ihu ja vaimu üles äratab. Talle meeldib mõelda, et terve tore päev on veel ees.

Keskkooli ajal saatis Ele ema tütre hommikul teele sõnadega: „Näeme kevadel!“ Tõesti, tüdruk lahkus kodust varahommikul ja saabus hilisõhtul. Enamjaolt oli selles „süüdi“ muusikaõpetaja, sest Ele laulis kooliansamblis, kooris ja üksigi, mängis aktusel viiulit ja laulis ka linnaansamblis, kellega käis vabariiklikel konkurssidel. „Tagantjärele hindan eriti kõrgelt võimalust mängida 13–15aastasena Võru sümfooniaorkestris, ainult kolmapäeva hilisõhtuti läbi pimeda linna bussi peale minek ei olnud tore,“ tõdeb ta. „Nüüd käitun oma lastega nagu kanaema ja turvan nende liikumisi ehk liigagi palju.“