Lapsepõlveunistusest loobunud naine: „Küsin endalt vahel, miks ma pole õpetajana tööle läinud.“

Vanasti arvati, et mida kauem ühel töökohal, seda hinnatum ja väärtuslikum oled. Ei proovitudki end mõnel muul alal tõestada. Raplas elav Kerli Valgma (51), kes omandas eesti keele õpetaja elukutse, on aga oma raja üsna kirevaks tallanud.

Kerli lõpetas 1992. aastal Gustav Adolfi gümnaasiumi ning omandas seejärel viie aastaga magistrikraadi filoloogia, eesti keele ja kirjanduse alal. Õpetaja amet tundus talle juba lapsena huvitav, kuna ta ema oli peaaegu kogu oma tööelu selles ametis olnud. Kuigi Kerlile õpetajatöö väga meeldis, töötas ta sel alal vaid praktikal olles Rapla Vesiroosi gümnaasiumis. „Küsin endalt vahel, miks ma pole õpetajana tööle läinud. Põhjus on see, et nägin pidevalt, kuidas ema vabal ajal kodus laste töid hindas ja parandas. Mina aga pidasin oluliseks seda, et vabal ajal saan olla oma pere ja sõpradega ning tegeleda oma hobidega.“

Erisugused töörännakud