Süütu kaelavalu osutus vereloomekasvajaks

Haruldast pahaloomulist vereloomekasvajat hulgimüeloomi on keeruline avastada – see hiilib inimese organismi salamisi. Esialgu tekkivat selja- ja kaelavalu ei osata tihti pidada millekski hulluks. Nii juhtus see ka Eha Kaljusaarega (79), kelle luudes haigus vaikselt toimetama asus.

Moka külast pärit Eha võtab mind vastu oma Märjamaal asuvas kodus. Naine, kes on peaaegu kogu oma elu kultuuritööd teinud, peab nüüd pensionipõlve. Kuid ega ta veel mõni aasta tagasi ei kujutanud end ette niimoodi sõna otseses mõttes kangekaelsena oma elu jätkamas.

„Ma olen maatüdruk ning mind, mu õde ja nelja venda kasvatasid lihtsad vanemad. Ema Liisa oli karjatalitaja ja isa Heindrich töötas saekaatris,“ meenutab suurperest pärit Eha. Kuigi ta oli peaaegu pesamuna, ei mäleta ta, et teda oleks nunnutatud ja hellitatud. „Eks tol ajal me kasvasimegi nii, et hommikul õue, õhtul tuppa. Ja eks aktiivne elu tagas ka selle, et ma eriti haige polnudki. Paljajalu sai ringi mütatud sügiseni. Sel ajal ju ka vaktsineeriti kõiki.“