Pereõde: „Me ei ole valvekoerad perearsti ukse ees, kes patsienti arsti juurde ei lase!“

Pereõde pole enam ammu perearsti assistent, vaid iseseisev tervishoiuspetsialist, kes oskab anda nii tervisenõu kui ka teha protseduure. „Pereõe eesmärk on patsienti aidata, mitte takistada tal arsti vastuvõtule pääseda. Väga paljudel juhtudel ongi patsiendil vaja just pereõde, et oma murele lahendust saada,“ kinnitab Pirita perearstikeskuse pereõde Melita Väljamäe.

Melita Väljamäe sõnul on pereõe esmane ülesanne aru saada patsiendi murest ja leida sellele asjakohane lahendus. „Me tegeleme probleemidega a-st ü-ni, vanusegrupis 0–100+. Esmalt on pereõed nagu logistika- ja kommunikatsioonispetsialistid, siis nõustajad ja lõpuks ka käsitöölised ehk teevad protseduure ja läbivaatusi. See viimane roll ongi see, milles meid valdavalt nähakse,“ arvab üle paarikümneaastase töökogemusega Väljamäe.

Pereõe tööpäev on tavaliselt tegus ja vahel kipub hingetõmbehetki nappima. Melita Väljamäe töötab kaheksa nimistuga tervisekeskuses, kus pereõdede töö on korraldatud rotatsioonina eri tööpostide vahel. Näiteks plaanilise kontaktvastuvõtu korral saabub pereõe juurde päevas 10–16 registreeritud patsienti. Protseduuride kabinetti registreeritud patsientide arv on aga väga kõikuv ja sõltub pöördumise põhjusest. „Mõnele sidumisele võib kuluda kuni üks tund, samas kui süsti tegemiseks kulub oluliselt vähem aega,“ toob Väljamäe näite, et pereõe juures protseduuridel käijate arv oleneb sellest, mis vajadus on patsiendil – vahel võib olla ka 40 abivajajat.