Ilukirja fänn: teeb päeva säravaks, kui mu kalligraafilises kirjas mõtteterad inimeseni jõuavad

Märjamaal elava Tiina Sillaste (58) hobi on kalligraafia ehk ilukiri. Ilusa käekirjaga kaunite sõnumite edasiandmine käib tema elustiili juurde. Ta kirjutab neid siis, kui on rõõmus, aga vahel ka siis, kui hingel on raske.

Kalligraafia on väga peen kiri ja on palju reegleid, kuidas kirjutada, räägib Tiina. „Mul olid koolis kõik vihikuääred täis kirjutatud erinevaid sõnu või mõtteid. Ja seda ikka ilusas kirjas.“ Ta lisab, et tänapäeval on kõigil väga kiire elutempo ning pliiatsiga kirjutamiseks ei jää kahjuks enam mahti, väga palju kirjutatakse arvutis ja telefonis.
Kui Tiina koolis käis, ei öelnud õpetaja talle, et tal just eriti ilus käekiri on. Kunstiõpetaja Linda Hatto pani aga lapsed kunstitunnis kenasti kirjutama. Koolikaaslane Kaido innustas teda oma käekirja arendamisel: „Kui ma Kullamaal koolis käisin, „kriipseldas“ minust noorem koolipoiss sõnu ja tähti ning see väga inspireeris mind.“ 25aastasena jõudis Tiina kahe väikse lapse kõrvalt ühe hooaja kirjutamiskunsti õppida ka Märjamaa muusika- ja kunstikoolis. Ta ütleb, et varem sellist tundi koolis polnud, aga tänu talle toimus! Kõik kirjutamistööd tehti seal sulega. Seda aega oma elus peab ta väga põnevaks.

Sõnas on vägi ja lauses on jõud

Kalligraafia pole naise sõnul eriti kerge kirjutamisstiil. Ta käis seda kunsti õppimas kursustel Raplas Helgi Tuuga juures. Kuigi Tiina on käinud kursustel, peab ta end ikkagi ka iseõppijaks. „Helgilt sain ma hulgaliselt ilusaid mõtteid, kuidas kirjutada ja kujundada. Mul on välja kujunenud oma stiil ja olen sellele truuks jäänud.“ Tiina lisab, et püüab siiski kirjutatu igale materjalile erinevalt paigutada. Ilusa ja hea sisuga laused annab ta edasi just aforismidena. „Miski ei vii siit ilmast ära headust, mida ma sel moel jagada saan,“ sõnab ta.