TIIU JÄRJEJUTT | Ane Raunam: „Kui kunst on elu kutse, siis oledki õnnelik.“

Metallikunstnik Ane Raunami esimesed ehted olid värvilistest emailidest. Seda suuresti tänu juhusele. „Olin siis noor õpetaja, kui 1980ndate keskel tekkisid meil sõprussuhted Lahti kullassepakooliga. Meie sinna minna ei saanud, aga nemad käisid meil külas ja tõid tööriistu ja materjale, sealhulgas suure valiku emaile.“

Kuna emailid olid värvilised, olid ka esimesed Ane ehted värviküllased. Samas on emailtehnikas teostus töömahukas ja vajab täpsust, nii et väikelapse kõrvalt seda ei tee. „Enne kui lapse magama panin, valmistasin emailid ette. Email on nagu klaasitükk, kõigepealt purustasin haamriga suure tüki väiksemateks ja siis hõõrusin uhmris peeneks massiks,“ räägib ta. „Kui laps oli magama jäänud, alustasin emailimisega. Töötasin tol ajal öösel kella kahe-kolmeni ja sellest saigi õigupoolest alguse minu tõeline armastus metallikunsti vastu.“

Kui värvilised emailid välja jätta, on Ane looming olnud märksa tagasihoidlikumates toonides. „Olen mustvalget tüüpi, mul peab ikka kas valge jõepärl või must ehtekivi olema,“ ütleb kunstnik.