FOTOLAEGAS | Aus ja hea elu kolhoosikorteris

Ühismajandite loomine mõjutas paljude Nõukogude-aegsete maaperede elu-olu. Kui praegu tekitavad keset põlde seisvad ja lagunevad mitmekorruselised kortermajad kurbust ja riivavad silma, siis omal ajal parandas kolhoosi- või sovhoosikorteri saamine hüppeliselt elukvaliteeti.

Kuuekümnendatel rajatud elamutes polnud asjad küll veel eriti kiita: süüa tuli teha puupliidil või elektripriimusel, kraanist tuli vaid külma vett ja kanalisatsiooni ei olnud. Hilisematel kümnenditel ehitatud hoonetes oli juba rohkem mugavusi: vesiklosett, kraanist voolas soe vesi ja elutoas kattis tervet seina läikiv sektsioonkapp. Sovhoosidesse ehitati ka ühepereelamuid. 1986. aastal tehtud piltidel näeme juba funktsionaalset köögimööblit, külmkappi, koduselt mummulisi kuivainepurke ning sama mustriga kardinat ja laudlina.

Kolhoosikorteri saamine ei olnud alati lihtne. Eelisjärjekorras said elamise need, kes olid kolhoosis olulistel ametikohtadel, näiteks agronoomid, zootehnikud või brigadirid. Samuti arvestati tööstaaži kolhoosis ja pere suurust. Noortel spetsialistidel, kes pärast kõrgkooli lõpetamist maale tööle suunati, oli samuti suurem tõenäosus korter saada. Arhiivipiltidelt saab aimu, kuidas neis kodudes elu käis ja millised tingimused argielu saatsid.