ARMAS ESE | Armsa Muhu vanaema tanu 19. sajandist

Muhust pärit, aga hiljem Tallinnas ja juba paar aastakümmet Sauel elav Selma Kolk (94) on hoolega alles hoidnud tõelist perekonnareliikviat. See on 1860. aastal sündinud vanaema Ekaterina tanu, mille too tikkis oma pulmadeks, kuid kandis seda iga päev.

Selma ütleb, et on ikka imetlenud seda ristpistet ja mõelnud, et vanaema tegi selle tanu algusest lõpuni oma kätega. „Ta kasvatas ise lina, ketras lõnga, kudus kanga, õmbles tanu valmis ja tikkis mustri peale. Mõni tikkimislõng ehk oli ka poest ostetud, aga enamasti ju kedrati ja värviti ikka ise,“ räägib Selma.

Milliste taimedega iga toon saadi, Selma enam öelda ei teagi, aga meelde on jäänud, et lambapissiga tehti potisinist. „Ma ei mäleta, et oleksin kunagi vanaema ilma tanuta näinud – see oli tal iga päev peas,“ räägib ta. Tanu alla saadigi ju mehele minnes ja abielunaine kandis seda kogu aeg, ainult ööseks riputas sängisambasse. Selma isaema Ekaterina oli pärit Peeglite suguvõsast, kust põlvneb ka eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane ning kirjanik Juhan Peegel. Mihailil ehk eestipäraselt Mihklil ja Ekaterinal sündis üheksa last, kellest kaks tüdrukut surid väikestena, aga seitse järeltulijat kasvasid suureks ja elasid kõik kõrge eani, nende seas Selma isa Vassili. Muhus oli siis juba valdav õigeusk ja eesti nimede asemel pandi venepäraseid.