Diabeet ja reieluumurd pole viinud elurõõmu

Raplamaal Märjamaa vallas Purga külas elav Maire Truu (75) on diabeediga elanud üle kahekümne aasta ja see kuulub tema igapäevaellu. Neli aastat tagasi tabas uus kannatus, kui ta liikuma hakanud autot peatada püüdes jäi nii õnnetult rataste alla, et murdis reieluu. Kuigi need katsumused võtavad tõsiseks, ei kao naise suult soe naeratus. Raskustega lihtsalt tuleb võidelda.

Saaremaalt pärit Maire lõpetas 1967. aastal Türi tehnikumi ja saarele tagasi ei pöördunud. Põhjus oli lihtne: kooliajal heitis talle silma Märjamaalt pärit noormees nimega Rein ja saaretüdrukust sai mandripiiga. Elama asuti Märjamaa alevisse. 1975. aastal aga otsustati maale oma talu rajada ja nii saidki Truudest maainimesed. Ühiselt rajatud tallu võeti loomad, tehti lahmakas aiamaa ning perre sündisid riburada pidi viis last – kolm tütart ja kaks poega. Päevad ja tihti ka öötunnid kulusid kahel noorel inimesel rassides. Omal ajal teeniti leib lauale just talupidamisega, aga praegu pensionipõlve pidaval paaril loomi pole. On vaid kanad, kelle pidamiseks erilist vaeva nägema ei pea. On aeg puhata. Pealegi kui tervis pole enam see, mis noores eas.

„Mul pole kunagi erilisi terviseprobleeme olnud ja olen end pidanud terveks inimeseks,“ ütleb Maire. Pärast teise lapse sündi aga vaevasid teda seljavalud. Diabeet tuli tema ellu ootamatult, kui ta 2000. aastatel töötas kirjakandjana. „Ühel hetkel hakkas mul väga halb. Mu veresuhkru näit oli 25, aga normaalne on seitse. Ega ma oskagi arvata, miks see haigus mu üles leidis. Omateada pole mul suguvõsas ainsatki diabeedihaiget,“ mõtiskleb Maire.