Füsioterapeut: vaagnapõhjalihased on kui kutsikas, kes on nunnu, aga tahab treenimist

Enamasti hakatakse vaagnapõhjalihastega tegelema siis, kui on tekkinud mingi probleem: uriinilekked, sage urineerimine, raskustunne alakõhus või vähenenud tundlikkus seksi ajal. Vaagnapõhja füsioterapeut õpetab neid lihaseid teadlikumalt kasutama, et kontrollida põie tööd.

Füsioterapeut Katri Ristal ütleb, et ette ei peagi muretsema. „Kui olla iga päev kehaliselt aktiivne, osaleda treeningutes või käia jalutamas ning end hästi tunda, pole eraldi põhjust vaagnapõhja treenimiseks. Küll aga oleks hea teada, kus vaagnapõhi asub, millistes tegevustes ta osaleb ning otsida abi kohe, kui tekivad esimesed murelikuks tegevad sümptomid.“

Vaagnapõhjas on kaksteist lihast, mis peaksid töötama kenasti koos. „Võib juhtuda, et lihased on mingil põhjusel muutunud nõrgaks või läinud hoopis pingesse või on mõni pinges ja teine nõrk, nii et nad ei suuda enam omavahel koostööd teha,“ selgitab Ristal.