TIIU JÄRJEJUTT | Kas peab maha võtma metsa, kus elavad lendoravad?

Anne Roolaht (64) on ehtekunstnik, keda kõnetavad aktuaalsed teemad. „Kunst on minu jaoks sama loomulik kui hingamine, nägemine, vaatamine ja märkamine,“ ütleb Anne. „Olen õnnelik, et mul on see töö, mis mul on, kuigi see on raske ja must ja peab palju istuma.“

Anne tunnistab, et ta on enesekriitiline, nii et loomeprotsess tekitab temas nii mõnigi kord kahtlusi ja pingeid. „Joonistad, teed kompositsiooni ja tundub põnev. Hakkad tegema ja kui valmis saad, siis mõtled, et kellele seda vaja on,“ kirjeldab ta. „Isegi kui sõber kiidab, olen kriitiline ja ehk alles mitme aasta pärast ehet uuesti vaadates näen, et pole sel häda midagi.“ Ta lisab, et eks kunstnikud ongi sageli väga tundlikud.

Sellest hoolimata on Anne valitud teega rahul. „Ehk mul pole nii tugevat distsipliini nagu mõnel teisel, kes tõuseb hommikul kell kuus ja hakkab tegema,“ jätkab ta. „Vahel on keskenduda keeruline, aga kui ma saan õigele lainele, oma kahtlused üle elan ja sisetundele kindlaks jään, siis asi tuleb hästi välja ja ma olen rahul. Ja kui ma tean, et töö on hea, siis ma olen nagu kaitstud, teiste arvamus mind ei puuduta.“