Päästekorraldaja on abiks päris inimestele reaalses elus  

Olles teinud 24 aastat kontoritööd, mille põhiosa oli Exceli tabelite täitmine, tundis Keio Suve (55) korraga, et on väsinud. Ta tegi 53aastaselt karjääris kannapöörde ja sukeldus täiesti uude valdkonda. Nüüd töötab ta teist aastat häirekeskuses päästekorraldajana.

Keio kirjeldab, et väsimus kontoritööst ei tekkinud tööandja ega kolleegide tõttu, vaid selle ameti iseloomust. „Mulle ei pakkunud rahuldust tuim numbrite ritta ajamine, ma tundsin, et vajan vaheldust ja seda, et mu tööl oleks suurem mõte, et see muudaks midagi paremaks.“

Eriti andis väsimus tunda eriolukorra ajal, kui Keio töötas kodukontoris ja ühtlasi mõtestas asju enda jaoks lahti. „Minu hea sõbranna läks COVIDi ajal häirekeskuse riigiinfo telefonile vabatahtlikuks ja tema kaudu jõudis minuni info, et kohe avatakse grupp päästekorraldaja õppesse,“ ütleb ta. „Pikalt ei mõelnud, võtsin telefoni ja helistasin. Selgus, et grupp on tegelikult juba koos ja alustamas, aga seal on ka minule ruumi. Kahtlemiseks ja üle mõtlemiseks oli aega vähe, otsustada oli vaja juba järgmiseks päevaks.“