AJAKIRJA TIIU KIRJUTAMISVÕISTLUS | Kaitseingel päästis kindlast surmast

Inimestel on juba aegade algusest komme uskuda endeid. Kui must kass hakkab üle tee minema, siis on ikka kindlam kasvõi hinge rahustamiseks sammu kiirendada ja talle vingerpussi mängida. Kuigi musta kassi see üldse vaevalt morjendab, mis õnne ta meile toob või mida me temast mõtleme. Küll aga on omaette lugu kaitseinglitega.

Minu lugu leidis aset 27 aastat tagasi ühel hilisel augustiõhtul. Olime naabrinaisega rahulikult veiniklaasi taga maailmaasju paika panemas, kui avastasin horoskoobist uudise, et minu tähtkuju võib sattuda liiklusõnnetusse. Kuna oli juba kaunikesti hiline tund ja päeva polnud enam palju järel, valmistas see meile nalja. Jutustasime edasi ja pärast südaööd hakkasin end koduteele seadma. Naabrinaine otsustas mind tütrega saatma tulla. Ikkagi augustiöö. Tõmbasin oma helkurribadega kummikud jalga ja hakkasime minema.

Tee peal lähenes meile aeglaselt sõitev auto. Mida lähemale jõudis, seda aeglasemalt juht sõitis. Püüdsime hoida võimalikult tee äärde, aga mida rohkem me kraavi poole nihkusime, seda rohkem nihkus meie suunas ka auto. Lõpuks polnud meil enam kuskile minna ja jäime lihtsalt teepervele seisma. Naabrinaine seisis minu selja taga, sest mul olid vähemalt helkurribadega kummikud. Tema tütar põgenes õnneks hoopis teisele poole teed.