EKSKLUSIIVINTERVJUU | Ärinaine Terje Aru katkestab 20 aastat kestnud vaikuse: „Olen leidnud viimaks tasakaalu ja rahu.“

Ärinaine Terje Aru tähistab 19. oktoobril 60. juubelit. Ta figureeris 2000. aasta aprillini sageli oma tööde ja tegemistega meediaväljaannetes ning ta väljaütlemised on vanematel inimestel meeles. Siis juhtus midagi saatuslikku – tema peres toimunud tragöödia keeras ta elu pea peale. Toimunu ebaõiglane käsitlus ja sensatsioonijanu meedia poolt pani ajakirjandusega suhted pausile. Pärast seda pole ta 24 aastat enam ühtegi persooniintervjuud andnud. Tiiule teeb ta oma ümmarguse sünnipäeva lävel erandi.

Terje Aru, kelle ärid on otsapidi ka Ukrainas, Indias, Kasahstanis ja mujal, nimetab ennast töösõltlaseks. Selliseks, kes võib ennast lõputult harida – praegugi on tal käsil järjekordne magistrikraadi tegemine.

Peale äride on ta viimastel aastatel tegelenud alati paralleelselt oma südameasja – pedagoogikaga –, praegu töötab ta Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli õpilaskodus hariduslike erivajadustega õpilastega. Ta ei ole aastakümneid andnud ühtegi pikemat intervjuud, kuna pärast seda kui ta ekskaasa jäi 2000. aasta aprillis teadmata kadunuks, on ta enda sõnul püüdnud ellu jääda ja tagada oma laste heaolu. „Ma ei olnud üldsegi valmis selliseks julmaks pöördeks meie peres. Mul olid hoopis teised unistused ja plaanid,“ tunnistab Terje. Nüüd, varsti veerand sajandit hiljem, on ta viimaks taas saavutanud tasakaalu ja rahu ning saab ka üha rohkem enda heaolule keskenduda. „Mind on mõjutanud Don Miguel Ruizi „Neli kokkulepet“, mis on iidsete tolteekide õpetusel põhinev tarkuseraamat. Tuletan endale tihti meelde sealt loetud tarkust: ole oma sõnades laitmatu, ära võta midagi isiklikult, ära tee oletusi ja anna endast alati parim.“ Kuna Terje ei soovinud, et teda teietataks, siis on järgnev avameelne usutlus sinavormis.