MINU JUURED | Rein Veidemann: meie juured on nagu risoomid, maa-alune võrgustik kogu rahvale

Nii nagu paljud vahetult teise maailmasõja järel ilmavalgust näinud põlvkonnast, sündisin 17. oktoobril 1946. aastal minagi vallaslapsena. Osa neist ehk teab või saab hiljem teada midagi oma bioloogilisest isast ning tema sugupuust, minul see teadmine puudub.

Mõni aasta enne ema surma 23. septembril 2014 palusin tal kirja panna oma eluloo. Et ta seda tegigi, ilmnes alles siis, kui ema surma järel sorteerisime koos (pool)õega temast järele jäänud albumeid, arveraamatuid, ajalehe väljalõigete mappe ja märkmikuid. Ühest mustakaanelisest märkmikust leidsingi 85. eluaastal kirja pandud ja mälestustega pikitud eluloo.

Minu ema Johanna Veidemann (neiupõlvenimega Koitla, sündinud 16. augustil 1925) kasvas üles Pärnu Rääma lastekodus, kuhu ta oli sattunud koos seitsme õe-vennaga pärast oma ema, st minu vanaema varast surma 1940. aastal ning vanaisa põgenemist pere juurest. Lastekodust ellu astununa leidis ta peavarju tiisikusse surnud vanema õe Eha korteris. Nimetada korteriks ühte tuba ühisköögiga suuremast korterist Pärnu Linavabriku meistritele ehitatud majas aadressil Kirsi tänav 1 on muidugi liiast. Aga sinna ma sündisin ja seal elasime kuusteist aastat.