Kõige olulisem, mida peaksid teadma päikesekaitsekreemidest

Katrin Helend-Aaviku, ajakiri Tiiu, 2. juuni 2020

Kes vähegi hoolib oma tervisest ja välimusest, võiks suvel päikesekaitsekreemi endaga kaasas kanda, et see käepärast oleks. Ja seda kulub tõesti palju! Kuidas aga valida see õige, mis nahka tõepoolest UV-kiirguse eest kaitseb?

UV-kiirgus on nahale ohtlik, tuletab meelde Põhja-Eesti regionaalhaigla nahaarst Marina Teras. „See põhjustab naharakkudes palju DNA mutatsioone, mis võivad põhjustada nahakasvajaid. Pikka aega päikese käes olemine nõrgendab immuunsüsteemi, rääkimata sellest, et fotovananemine on garanteeritud.“

Peotäis kreemi kahe-kolme tunni tagant

Teras ütleb, et ideaalset päikesekaitsekreemi ei ole kahjuks olemas. „Ükskõik mis nahatüüp – UV-kiirgus tekitab katmata nahal rakukahjustusi juba üsna lühikese ajaga.“

Kreemi valides tuleb esmalt otsida pakendilt päikesekaitsefaktorit tähistavat SPF-märgist ja selle järel olevat numbrit. Viimane näitab toote efektiivsust ehk kui kaua võib katmata nahaga päikese käes viibida ilma põletust saamata. Enamasti on üks SPF võrdne 15–20 minutiga, heleda ja tundlikuma nahaga inimestel aga vaid 10 minutit või veelgi vähem.

„Meie elanikkonna tavanahatüüpi arvestades ei võiks SPF olla välitingimustes alla 30. Sellega on nõus kõik maailma tuntumad dermatoloogiaorganisatsioonid,“ ütleb Teras. Ta sõnab, et pakendil võiks olla ka märge, et kaetud on kogu UVB- ja UVA-spekter.

„Toote efektiivsus on antud arvestusega, et seda pannakse nahale piisavalt,“ ütleb Teras. „Kehtib reegel: peotäis kreemi kogu kehale iga kahe-kolme tunni tagant.“

Ka huultele tuleks päikekaitsekreemi kanda piisaval hulgal ja regulaarsusega. „Huultele soovitan reflekteerivaid päikesekaitsetooteid,“ ütleb Teras. „Spetsiaalseid SPF-kreeme on  ka silmalaugude kaitseks.“

Kuid hoolimata kaitsekreemide hoolikast kasutamisest pole lõputu päikese käes viibimine siiski mõistlik. „Sada protsenti kaitset need ei taga, eriti UVA vastu,“ hoiatab Teras. „Ilmselt paremini kui mis tahes kreem täidab kaitsefunktsiooni piisavalt tihe ja kattev riietus. Siiski peaks inimesed, kellel on fotosensiivseid nahahaigusi, kreemitama ka õhukese riietuse alla jäävaid piirkondi.“

Aktiivse päikesepaiste ajal kella kümnest neljani võiks aga doktori sõnul pidada hoopis siseruumides siestat. 

undefined (Pexels)

Kreem kaitseb nahka nagu särk

„Sada protsenti ideaalset päikesekaitsekreemi kahjuks pole,“ tõdeb ka Beauty Plaza Ilusalongi kosmeetik Kaire Riismaa. 

Oma töös näeb Riismaa päikesepõletuse tagajärgi – pigmendilaike, tuhmi ja säratut nahka. „Terve särava naha taastamine võtab aega kuid, kui mitte aastaid,“ teab kosmeetik. Ka tema rõhutab tõsiasja, mille peaks teadmiseks võtma igaüks: „Naha enda kaitsevõime toimib päikese käes vaid kümmekond esimest minutit.“

Teadlik inimene soetab Riismaa sõnul kreemi selle sisu järgi – et kreem annaks nahale maksimumkaitse ja selles oleks võimalikult vähe lisaaineid. 

Päikesekaitsekreemid jagunevad toime poolest kahte põhirühma – keemilisteks ja füüsikalisteks ehk mineraalseteks. Niisiis mõelge läbi, kas soovite oma nahale keemilist või füüsikalist kaitset. 

Erinevus algab juba pealekandmise ajast. Keemilise filtriga kreemi peaks nahale määrima 30 minutit enne päikese kätte minemist, mineraalse aga vahetult enne seda või juba õues olles. 

Põhjendus on lihtne. „Mineraalsed kreemid ei imendu naha sisse, vaid piltlikult öeldes toimivad kui valge särk, mis selga tõmmates hakkab kohe nahka kaitsma. Kuna need kreemid aga jätavad nahale valkja kihi ja maksavad rohkem, eelistatakse sageli teadmatusest nende odavamaid ja hästi imenduvaid keemilisi sugulasi.“

Hea imenduvuse taga peituvad aga silikoonid, mille tunneb pakendil ära one-lõpuliste nimetuste järgi. „Need annavad tootele võltsilt meeldiva koostise – kreemi on hea määrida ja see jätab naha siidiseks,“ selgitab kosmeetik. Tema soovitab silikoone vältida. 

Keemilisi ühendeid, mida tasuks päikesekaitsekreemi koostises vältida, on veel terve hulk, levinumad on oksübensoon ja P-aminobensoehape ehk PABA. Doktor Teras lisab, et oksübensooni kohta on vastakaid arvamusi, ent uuringutulemused viitavad hormoonsüsteemi mõjutamisele. 

Riismaa juhib tähelepanu ka sellele, et ettevaatlik peaks olema kreemidega, mida reklaamitakse kui veekindlaid – need sisaldavad enamasti keemilisi ühendeid, mis ei lase nahal hingata. Vale päikesekaitsekreemi kasutamise tõttu ummistunud poore tuleb tema töös sageli ette.

Teras ütleb, et päikesekaitsetoodetes ongi ainult kaks komponenti, mille kohta pole teadusuuringud organismile midagi ohtlikku tõestanud: „Need on tsinkoksiid ja titaandioksiid, mis kuuluvad füüsikaliste ehk mineraalsete filtrite hulka.“

undefined (Pexels)

Mineraalsed kreemid peegeldavad päikesekiiri tagasi juba nahapinnalt, laskmata sel üle kuumeneda. „Mineraalsetel filtritel on veel eeliseid – mida rohkem kreemi peale määrida, seda parem on kaitse. Ja nende puhul võib ka üsna kindel olla, et need ei sisalda parabeene, sünteetilisi lõhna- ega värvaineid, silikooni, nanoosakesi ega muid mittenaturaalseid koostisosi,“ selgitab Riismaa. Tema soovitusel on kõige nahasõbralikum valik mineraalsed mikropigmentidega päikesekaitsekreemid. „Täiesti naturaalset tõhusat päikesekaitsekreemi ei ole siiski olemas, sest Euroopa Liidu standarditele vastavat UVA/UVB-filtrite süsteemi looduslikult toota ei saa.“ 

Kolmandasse rühma kuuluvad looduslikud päikesekaitsevahendid – naturaalse päiksekaitsefiltriga taimsed õlid. Kookosõli, kanepiõli, oliiviõli, vaarikaseemneõli, porgandiseemneõli ja teised kaitsevad Riismaa sõnul küll mingil määral UVB JA UVA eest, aga mitte piisavalt. Mitme uuringu järgi on nende toime spetsiaalsetest päikesekaitsekreemidest tunduvalt nõrgem.

Riismaa sõnul tuleb jälgida veel parim enne kuupäeva, sest aja jooksul aktiivsed toimeained riknevad ja kaitse pole enam piisavalt tõhus. Pealegi koguneb avatud pudelisse baktereid.

Päikesekummardaja meelespea

  • Eelistage mineraalseid kreeme.
  • SPF peab olema vähemalt 30. Lastel, päikeseallergikutel ja veespordi harrastajatel, samuti armide ja pigmendilaikude kaitseks peab see olema 50.
  • Kreem peaks sisaldama nii UVB- kui ka UVA-filtrit.   
  • Vältige kreeme, mis sisaldavad oksübensooni ja mida reklaamitakse veekindlana.
  • Pärast päikesevanni peab iga kaitsekreemi maha pesema.

Kas UV-filtriga pihus ja BB-kreem kaitsevad samuti?

Marina Teras, nahaarst

Tooted SPF numbriga 15–30 sarnanevad efektiivsuselt päikesekaitsekreemidega.

Pihuse puhul on tegemist keemilise kaitsevahendiga, mis absorbeerib päikesekiirgust, aga peaks jälgima, et kaetud oleks nii UVB- kui ka UVA-spekter. Teine probleem spreidega on, et need ei pruugi kogu nahka ühtlaselt katta. Ka on nende toodete puhul veidi enam nahaärritust ja allergiat.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?