Kopsuarst: olge positiivsed, liikuge aktiivselt ja hoidke suhteid

Liisi Seil, ajakiri Tiiu, 2. juuni 2020

Koroonaviirus on meid kõiki mingil moel puudutanud – kas haigestumise või isolatsiooni tõttu. Kuidas saame oma kopsude eest suvel hoolt kanda, et olla järgmise viirusepuhangu ajal tugevamad?

Teadaolevalt on viirus Covid-19 põhjustanud eri raskusega haigust, ütleb regionaalhaigla pulmonoloogiakeskuse juhataja, kopsuarst Pille Mukk. 

„Enamik inimesi põeb viiruse läbi siiski kergelt. Viirusliku kopsupõletiku või veel raskema seisundi, hingamispuudulikkusega vajab haiglaravi umbes 3–5 protsenti haigetest. Nii on näidanud haiguse kulg mujal maailmas ning nii näib see praegu olevat ka Eestis,“ kõneleb arst. Ta tõdeb, et seega ei jää üle 90 protsendil põdenutest paranemise järel mingeid püsivaid terviseprobleeme. 

„Kui aga haigus kulgeb raske viirusliku kopsupõletikuga või lisandub haiguse käigus tüsistusena veel bakteriaalne põletik, siis võib kopsu jääda pärast põdemist tagasihoidlikku fibrooskudet ehk nii öelda armistumist. Tavaliselt on see siiski tagasihoidlik ning edaspidi  inimese kopsufunktsiooni oluliselt ei mõjuta,“ kirjeldab arst. 

Viiruse põdemise järel võtab organismi taastumine siiski mõne nädala aega, nii nagu ka kõigi teiste viiruste järel. Oluline on, et taastuks nii üldine lihasjõudlus kui ka näiteks neerufunktsioon, mis võib tõsise viirusliku põdemise ajal kannatada saada.

Teine lugu on siis, kui inimesel on juba tõsine krooniline kopsuhaigus. „Siin on esikohal suitsetajatele iseloomulik krooniline obstruktiivne kopsuhaigus,“ märgib doktor Mukk. Viiruse foonil võib krooniline haigus ägeneda ja muutuda väga tõsiseks. Ka haigusest taastutakse tunduvalt kauem.

„Tavaliselt kroonilise progresseeruva haiguse ägenemise järel organism täielikult ei taastu, võrreldes ägenemise eelse ajaga,“ ütleb doktor. „See kehtib ka gripi puhul, mis on samuti ohtlikum just vanemaealistele ja krooniliste haigustega patsientidele. Hooajagripi vastu vaktsineerimine on seetõttu eriti tähtis.“

Karantiin on pärssinud ka teisi viiruseid

Vastukaaluks koroonaviiruse levikule oli tänavu kevadtalvel teisi hooajalisi viiruseid, nende hulgas ka grippi, palju tagasihoidlikumalt kui tavaliselt. Kindlasti mõjutas nende levikut ühiskonnas kehtestatud isolatsioon, hoolikam hügieeninõuete jälgimine ja haigestudes koju jäämine.

Haiguse või karantiini tõttu koduseinte vahel püsinud inimestele jäi tervislikust värskest õhust ilmselt vajaka. Kuid tervetel inimestel polnud ohutusnõudeid järgides väljas käimine keelatud. Doktor Mukk märkas, et inimesed jõudsid loodusesse liikuma isegi sagedamini kui tavaliselt, ka töisel ajal.

„Kui võtame sellest kriisist ka edasiseks kaasa uue normi, et haigestunult ei minda tööle ega kooli, vaid jäädakse koju end ravima, hoitakse teiste inimestega distantsi ning koju saabudes pestakse alati hoolikalt käsi ja vahetatakse riided, siis oleme ka järgneval respiratoorsete viiruste hooajal, mis ei jää tulemata, juba paremini kaitstud,“ kinnitab pulmonoloog.

Tähtis on seegi, et inimesed, kes põevad allergilisi hingamisteede haigusi, nagu astma ja allergiline riniit, jälgiksid ka koroonaviiruse perioodil väga hoolikalt oma püsiravi. See hoiab haigust kontrolli all ja annab lootuse, et võimaliku viirusliku haigestumise korral tullakse sellega lihtsamini toime.

Koduaiast võib minna kaugemale

Kuidas saaksime oma kopse tugevdada nii, et need suudaksid paremini viirushaigustele vastu panna? „Kindlasti on kõige olulisem mõõdukas füüsiline aktiivsus, värskes õhus liikumine ja täisväärtuslik toitumine,“ loetleb doktor Mukk. „Mainisin ka gripivaktsiini ja enese kaitsmist, muutes veidi oma käitumis- ja hügieeniharjumusi.“

undefined (Unsplash)

Enese kaitsmine ei tähenda aga seda, et inimesed peaksid kenade suveilmadega ainult kodus püsima. „Tänases olukorras, kus kõik üheskoos pingutades oleme suutnud viirust alla suruda, ei ole kindlasti vaja püsida sellises isolatsioonis, et oma rõdult ja aiast kaugemale ei saa,“ kinnitab pulmonoloog. „Õnneks ei ela me Eestis veel nii tihedalt koos, et ei leiaks siin alati metsaalust või mereranda, kus ei saaks teisest inimesest paari meetri kaugusel viibida. Seega, kõige parem soovitus üldtervise ja toonuse toetamiseks on ikkagi mõõduka koormusega liikumine, mida teha pigem looduskeskkonnas.“

Tähelepanu tasub pöörata oma rühile. Sirge kehahoid ja nii-öelda avatud diafragmaga hingamine loovad kõigile hea enesetunde. Mingeid spetsiifilisemaid hingamisharjutusi ei ole kopsuarsti sõnul haigustest hoidumiseks vaja.

Ka toit peaks olema täisväärtuslik. „Eraldi toidulisandite ja vitamiinide võtmine ei ole end haiguste ärahoidmisel või kiiremal paranemisel õigustanud. Lihtne reegel – viis peotäit värvilisi köögi- ja puuvilju päevas võiks anda organismile piisavalt täisväärtuslikke vitamiine,“ räägib doktor Mukk.

Kas ettevaatuse mõttes maski kandmine on vajalik või tuleks mingite nähtude puhul, nagu hingamisraskused ja astma, seda hoopis vältida? „Kirurgilise maski kandmine respiratoorse infektsiooni sümptomite korral või viiruste perioodil rahvarikastes kohtades õigustab end,“ ütleb kopsuarst. „Eelkõige kaitstakse sellega teisi, et neid ei nakatata. Ise maski kandes saab turvatunde. Seda tuleb teha koos adekvaatse kätehügieeni ja distantsi hoidmisega.“

Doktor kinnitab, et tavaolukorras maskikandmine ei ole inimestele ohtlik ega põhjusta hingamisraskusi. „Ebamugav on maski kanda küll, kuid siin tulebki valik teha mugavuse ja turvalisuse vahel,“ nendib ta. „Kui inimesel on juba hingamisraskused ja organismis hapnikupuudus, siis tuleb nende lahendamiseks võtta kasutusele lisaabinõusid. Mask enda ja teiste kaitseks siiski jääb.“

Lõpetuseks palun kopsuarstilt vastust veel ühele küsimusele, mis puudutab koroonapuhangut. Palju on räägitud sellest, et Itaalias kulges haigus laastavalt osaliselt seepärast, et seal on palju eakaid, kes andunult suitsetavad. Kui palju suurendab suitsetamine selle haiguse raskelt kulgemise riski? „Koroonaviiruse puhul on suitsetamist hinnatud oluliseks nakatumise riskiteguriks,“ möönab doktor Mukk. „Eakamad inimesed kuuluvad nii koroona kui ka kõigi teiste viiruste riskigruppi just kaasuvate krooniliste haiguste tõttu, mida on vanemas eas tõenäoliselt juba igaühel.“

Päris lõplikke hinnanguid ja järeldusi selle haiguse riskidest ja põdemisjärgsetest mõjudest tehakse kindlasti lähikuudel ja -aastatel, ütleb arst.

„Olge positiivsed, liikuge aktiivselt. Ja hoidke olukorras, kus füüsiline eemalehoidmine võib olla paratamatu, distantsilt tihedaid suhteid oma lähedastega,“ soovib doktor Mukk Tiiu lugejatele.

undefined (Unsplash)

Eestlaste levinumad kopsuhädad

- Kõige sagedasemad hingamisteid puudutavad haigused Eestis on bronhiidid ja ägedad ülemiste hingamisteede haigestumised. Need on ka ühed sagedasemad perearsti poole pöördumiste põhjustajad, ütleb pulmonoloog Pille Mukk. 

- Kroonilistest haigustest on väga levinud astma ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, viimase põhjustab tavaliselt pikaajaline suitsetamine.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?