Mis juhtus 1979. aastal? Koolid said teksalaadse vormi ja punk hakkas sisse imbuma!

Liisi Seil, 3. november 2020

Ajakiri Tiiu heidab igas numbris pilgu ühte aastasse minevikus ning toob sealt välja eredaimad sündmused. Mis toimus aastal 1979?

Teksalaadne koolivorm

Jaanuaris hakkab Eesti üldhariduskoolides kehtima uus koolivorm. See õmmeldakse tumesinisest poolvillasest riidest Džiin ja on kaunistatud valgete tepingutega. Komplektide autor on Elga Leškina.

Ajakirja Nõukogude Naine märtsinumber tutvustab, et I–VII klassi tütarlaste komplekti kuuluvad seelik või pikad püksid, vest ja pluus. Vest on kolmnurkse kaelaväljalõikega, pealepandud taskute ja vööga, ettepoole toodud õlaõmblus imiteerib passet. Nelja paaniga seelikut võib kanda ka traksidega. Pikkadel pükstel on sisseõmmeldud taskud. Samas vanuses poiste komplekti kuuluvad blusoon, lühikesed ja pikad püksid ning pluus. Ajakiri kirjeldab detailselt ka vanemate klasside rõivaid.

Teksalaadne koolivorm (Repro)

Film rästikute elust

13. jaanuaril saavad Eesti Televisiooni vaatajad esimest korda kaasa elada põnevale lühifilmile, mille peategelane on siinsamas meie looduses elav rästik. Rein Maran on saanud filmilindile selle roomaja kõige intiimsemad eluhetked, mis panevad loodusesõbrad imetlusest ahhetama. Mikk ja Heno Sarve loodud arhailise muusika saatel saab 19 minuti jooksul imetleda rästikute siuglemist, isaste madude võitlust ja pulmamängu, saagijahtimist ja vastsündinud rästikupoegi. Kareda häälega Tõnu Mikiver tutvustab kaadrite taustaks rästikute elukombeid ja nendega seotud rahvapärimusi. Sellist lähivaadet meie siugude ellu pole Eesti inimeste silmad varem näinud! Loodusfilm „Tavaline rästik“ kogub 1979. aastal preemiaid paljudelt Eestis korraldatud filmifestivalidelt.

Film rästikute elust (ARNE ADER)

Punk hakkab sisse imbuma

Läänemaailma mõjutusena jõuab Eestisse punkkultuur, mis toob vähehaaval meie tänavapilti ennenägematu välimusega noored. Harja aetud ja võimalikult ebaloomulikku värvi juuksed, neetidega kaunistatud nahktagid ja kõrvalestast läbi torgatud haaknõelad – see kõik kannab sõnumit, et need tüübid soovivad ennast vastandada võimule ja üldistele normidele. See ärritab muidugi miilitsaid, kes püüavad punkareid väevõimuga korrale kutsuda.

Punkliikumine haarab sujuvalt enda ridadesse ka teisitimõtlejad, võimude poolt tagakiusatud loomeinimesed. Nende kaudu hakkab tekkima uusi tuuli nii luule-, muusika- kui ka kunstiellu. 1979. aastal tuleb kokku üks Eesti esimesi punkbände Propeller, mille laulja Peeter Volkonski esitab kontsertidel muusika vahele ka omatehtud luuletusi.

Punk hakkab sisse imbuma (ain krillo / Pärnu Muuseum SA)

Teletorn saadab signaali

20. detsembril kell 14.30 antakse eetrisse esimene telesignaal uuest Tallinna televisioonitornist, mida hakati Kloostrimetsa püstitama juba neli aastat tagasi. Teletorn on saab valmis tänu sellele, et Tallinn korraldab 1980. aastal suveolümpia purjeregatti. Ehitise kõrgus on ühtekokku 314 meetrit, sellest 190 meetrit moodustab raudbetoontüvi ja 124 meetri jagu sirutub kõrgusesse terasantenn. 

Ametlikult avatakse hoonemürakas enne olümpiaregatti 1980. aasta 11. juulil. Siis tuleb kohale kogu tolleaegne nomenklatuur. Inimeste hulgas muutub populaarseks torni ümmargusse ülaehitisse rajatud külastusala, mille 170meetriselt vaateplatvormiltsaab imetleda ümbritsevat pealinna.

Helkur saab kindlad nõuded

Soomes kehtestatakse ametlikud kvaliteedinõuded jalakäijate helkuritele, mis annavad pimedal ajal autojuhtidele märku inimeste liikumisest. Esimene kõrge nähtavusega plastist prismahelkur võeti Soomes kasutusele 1965. aastal, selle leiutas Arvi Lehti. Tema poeg Taisto täiendas valikut lumehelbekujulise helkuriga, mis sai Soomes väga populaarseks. Üha rohkem rõhutati avalikult nende kasutamise vajadust ning helkureid annetati algkoolilastele, et muuta nende koolitee ohutumaks. 1979. aastal kehtestatakse ametlik standard, mille nõuetele peab üks elupäästev helkur vastama. Kolm aastat hiljem, 1982. aastal, muutub Soomes valgustamata teedel helkuri kandmine kohustuslikuks.

RAAMAT  - Hea kaaslane videvikutunniks

Koostanud Vilma Metstak

Mõista, mõista… Eesti rahva mõistatusi

Kirjastus Eesti Raamat, 1979

Mõista, mõista, mis see on: „Niikaua kui teda otsitakse, on ta midagi muud, kui ta aga leitakse, siis ei ole ta enam see, mis ta oli”? Jah, elukogenutena võime ju arvata, et see on armastus. Või õnn. Või rikkus ja kuulsus. Aga Vilma Metstaki koostatud raamatus on õige vastus hoopis – mõistatus! Ja just neidsamu mõistatusi, mille loojateks on olnud eesti talupojad, see väike raamat endas suurel hulgal sisaldabki.

Lühikeses saatesõnas mainib koostaja vana uskumust, mille kohaselt olevat teatud ajavahemikul mõistatamisel imejõud. Nii mõistatati palju näiteks sügistalvel. „Usuti, et siis sünnib lammastel tähnilisi tallekesi ja lehmadel kirjusid vasikaid. Selleks pidid mõistatusi lahendama just naised. Veel usuti, et mõistatamine võib ära hoida „lusikate kadumise“, see tähendab toidu lõppemise majast,“ kirjutab ta.

Tasub tänapäevalgi videvikutunni ajal mõni seriaal vaatamata jätta ja hoopis äraarvamistele keskenduda. Kõige toredam, kui selle juures on appi võtta lapselaps, kelle kujutlusvõimet selline mõistete ja kujunditega mängimine suurepäraselt arendab. Küsimusi saab ammutada sellestsamast raamatust, mis ongi tegelikult mõeldud nooremale koolieale. Ka vastused on seal mugavalt viimastel lehekülgedel ära toodud.

Nii et – mõistatage ära, mis see on: „Ei ole näha ega kuulda, aga arvab asjad ja toimetab tööd“?

„Mõista, mõista… Eesti rahva mõistatusi“ (Repro)
Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?