Töötu väikeettevõtja: ma isegi ei tohi plaanida uusi teenuseid, ilma et satuks vastuollu töötutoetuse nõuetega

Juhan Mellik, 3. november 2020

Töötukassa rahareserv on koroonapandeemia ajal päästnud nii mõnegi raskustes ettevõtja või lihttöölise. Kõlab ju nagu unistus, et riik aitab välja rabeleda! Elu pole aga nii mustvalge, eriti väikeettevõtja oma.

Veinika Västrik (46) oli üks nendest, kelle sissetulek kevadel eriolukorra saabudes nulli kukkus. Tartumaal Peipsiääre vallas kangakudumise koolitusi korraldanud väikeettevõtja koges omal nahal, et kui inimesed ei tohi vabalt ringi liikuda, siis pole tal ka kedagi kangastelgi kasutama õpetada. „Sain veeta rohkem aega oma perekonna ja lähedaste inimestega,“ leiab ta karantiiniaja kitsikuses ka head. Et endale mingitki rahavoogu kindlustada, võttis Veinika end töötukassas töötuna arvele. Kõik sujus ilusti, toetus hakkas jooksma. 

Naisel polnud siiski plaanis jääda käed rüpes paremaid aegu ootama. Nagu ta ütleb, on ta hingelt tõeline ettevõtja. Ettevõtjale ürgomast meelelaadi kirjeldab ta nii, et ei saa ju ometi istuda midagi tegemata käed rüpes. See tähendab, et ei löö kell viis õhtul kontoriust enda selja taga kinni ega unusta seejärel kõike. 

Piir töö ja omaenda elu vahel jääb niimoodi häguseks, sest mõtted käivad kogu aeg äri ümber: mida teha, millal teha, kuidas teha. „Ma ei oskakski elada niimoodi, et ootaksin kelleltki tööalaseid korraldusi,“ sõnab ta.

Ausa kodanikuna andis Västrik sellest teada ka oma tööotsimiskonsultandile. „Olin täiesti avameelne,“ kirjeldab naine. „Kirjutasin, et ei otsi tööd kellegi alluvuses ja et oma ametiga polegi mul seda kuhugi otsima minna. Võib-olla ehk vaid Tartu Kunstikool vajaks minu oskustega õpetajat. Ent seal olin juba varem palgal olnud ja ise ära tulnud.

Abisaajate nimekirjast maha nagu niuhti

Samuti hakkas naine kohe tegema plaane ajaks, kui taud hakkab tagasi tõmbuma ja ta võib taas käsitööharrastajaid koolitada. Ta uuris sotsiaalmeedia kaudu, kui palju oleks huvilisi ja pakkus välja kursuste aegasid.

Västriku ettekujutus oli selline, et ta ootab ära esimese raha koolituste eest ja siis võtab ennast töötute nimekirjast maha. Ettekujutus osutus ekslikuks.

Västrik sai teada, et kuigi ta raha veel ei teeninud, läks juba oma äri tarbeks reklaami üles riputamine kirja kui töötamisega samaväärne tegevus. „Avastasin, et väikeettevõtja ei kvalifitseeru töötuks, sest see süsteem lihtsalt ei ole minusugustele mõeldud,“ räägib ta. „Mind võeti abiraha saajate nimekirjast maha. Korraks tekkis isegi hirm, et mõne kuu jagu juba saadud toetus tuleb tagasi maksta.“ Nii tõsiseks seis õnneks ei kiskunud. 

Kuigi ettevõtlikku naist tabas piisavalt ebameeldiv üllatus, kiidab ta oma konsultanti viisakuse eest. „Väga mõistev ja südamlik töötaja oli, otseselt pahuksisse me ei läinud. Ei hakanud ründama, lihtsalt selgitas olukorda rahulikult. Soovitas samas vaimus jätkata, kuid ilma toetusrahata.“

Tänulik sellegi eest, mis aitas vältida halvimat

Arusaaja inimesena ta töötukassa peale vimma ei pea. Pigem sihib positiivset vaatenurka ja on hoopis tänulik.

Västrikule osaks saanud õppetund oli, et tema kui väikeettevõtja ei või luua ega isegi plaanida uusi teenuseid, ilma et satuks vastuollu töötutoetuse nõuetega. „Kui nii, siis nii,“ ohkab ta leplikult. Tänulik on ta selle natukesegi toetuse eest, mis tekitas kõige keerulisemal ajal turvatunnet ja aitas ellu jääda.

Siiski arvab Västrik, et amet võiks temasuguste suhtes paindlikum ja vastutulelikum olla: „Vähemalt võiks tohtida natuke end turundada, et luua kindlamat alust oma ärile tuleviku tarbeks.“

Olgu kuidas on, juba on ta oma uuele kursusele saanud kirja kaheksa huvilist naist – rohkem neid haigusekartuses praegusel ajal koguneda ei võigi. „Nimelt naisterahvast,“ lisab ta, „sest  seni on ette tulnud vaid üks kudumisfännist mees.“ Samuti on Västrik laiendanud oma tegevusvalda, pakkudes nüüd ka toitlustust ja majutust.

Loo moraal on selline, et kui oled ise oma tööandja, siis pead oma teenistuse eest kogu aeg ka ise vastutama. „Pead olema leidlik!“ tõdeb ta. 

Ettevõtlus algab koos turundusega

Äriühingu juhatuse liikmel tekib õigus end töötuna arvele võtta vaid juhul, kui ta ei saa töötasu ja vastab muudele töötuskindlustuse saamise tingimustele. Muu hulgas ka sellele, et arvel oleku ajal töötada ei tohi.

Sageli on keeruline hinnata, kas juhatuse liige tegelikult töötab või mitte.  Turundus on aga üks ettevõtluse nähtavamaid ja olulisemaid tegevusi. Seega, kui on alustatud enda pakutavate teenuste reklaamimist, siis on alustatud ka töötamist.

Allikas: Töötukassa

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?