OLEN KINDLASTI HAIGE! Kuus tunnust, mis viitavad hoopis hüpohondriale

Anneli Salk, psühholoog, 3. november 2020

Kas ma olen tõesti haige või lihtsalt kujutan neid sümptomeid endale ette? Kõik reklaamid, filmid ja jutuajamised tuletavad ju meelde ümbruses varitsevaid terviseohte. Äkki on mul hüpohondria? Aga mis see üldse on?

Juba pikemat aega oli üks mu kliente, keskeas naine, heietanud ärevaid mõtteid, saamata endas selgust.

„Vahel tundub, nagu mul oleks väike palavik, pea ja kondid valutavad. Guugeldasin internetis, et mis haiguse sümptomid need võiksid olla. Sain vastuseks hulga haigusi. Läksin arsti vastuvõtule ja doktor ütles mulle, et alles ma käisin siin oma tervise üle kurtmas. Ta tuletas meelde, et eelmisel korral tehti mulle põhjalikud uuringud ning nende tulemused näitasid, et kõik oli korras. Minu vanuses võibki tervis endast natuke tunda anda, see on loomulik,“ jutustab ta.

„Aga kui ma oma enesetunnet kirjeldan, siis pea valutab ja ma kahtlustan endal algavat haigust. See ei ole ju normaalne! Liikvel on palju viirushaigusi ja äkki on mul midagi tõsist viga. Kas ma tõesti kujutan endale haigust ette või olengi haige? Kas minu keha annab signaale, mida ma ei oska tõlgendada, või minust lihtsalt ei hoolita? Kui eelmisel korral näitasid analüüsid, et olen terve, siis nüüd olen võib-olla tõsiselt haigeks jäämas.“

Naine tunneb, et selline segadus on painav ja teeb teda rahutuks. „Kas minust on saanud Polkovniku Lesk, kes mõtleb endale igasuguseid haiguseid külge? Või võin tõesti iga hetk nakatuda mõne muteerunud viirusega, sest elame ebaturvalises maailmas? Televiisoris on nii palju hoiatusi rasketest haigustest, et enam ei tea, mida uskuda ning mis on lihtsalt mõjus ravimi reklaam,“ kurdab ta mulle. 

Kujuteldavad haigused

Hüpohondria on vaimne häire, mis väljendub kujuteldavate haiguste põdemises. Samas ei saa hüpohondriliseks häireks etteruttavalt nimetada kurnatud enesetunnet peale pikka ja väsitavat töönädalat. Selline kurnatus on loomulik reaktsioon, kus keha annab märku, et oleks vaja ennast välja puhata.

Ilma arsti tehtud vastavate uuringuteta ei saa hüpohondria silti panna ka keha poolt antavatele valusignaalidele. Alati võib juhtuda, et tegu on algava haigusega, millele tuleb tähelepanu pöörata. Sellest võivad olla tingitud ka need kehalised sümptomid, mida oleks naiivne eirata. Keha annab meile signaale läbi enesetunde ja tänu nende signaalide märkamisele saame õigel ajal ennast ravima hakata. 

Mida siis teha, kui tuntakse ennast haigena? Mõistlik on ikkagi pöörduda arsti poole, et välja selgitada kehaliste vaevuste põhjused. Pärast põhjuste uurimist ning vastavaid analüüse saab järeldada, millega võib olla tegu.

Doktor Google pole haiguste määramisel adekvaatne. Internetiajastul minnakse tihti kergemat vastupanu teed, guugeldatakse oma haiguse sümptomeid ja püütakse interneti vahendusel endale diagnoos panna. Internetist saadud informatsioon võib aga olla eksitav, kuna kõigil on seal võimalus sõna võtta ning haiguste kohta oma arvamust avaldada. Inimesed kirjeldavad oma haiguste ja ravi kogemusi, mis ei pruugi aidata teisi inimesi oma haiguste mõistmisel ning tervenemisel. 

Internetist võidakse saada adekvaatset infot, kuid samas võidakse saada ka eksitavat teavet, mis süvendab põhjendamatuid haiguse kahtlusi. Niiviisi hangitud meditsiiniinfo võib viia lugeja eksirännakule.

Ärevus oma tervise pärast

See piir, kus hoolivus oma füüsilise ja psüühilise tervise pärast muutub ärevuseks, on õhkõrn. Hoolivus võib muutuda üleliigseks muretsemiseks ja paanikaks, et põetakse surmavat haigust. 

Seda võib süvendada mõne lähedase inimese raske haigus, mille põhjal hakatakse arvama, et ise põetakse sama asja. Näiteks kui mõnel lähedasel on olnud pahaloomuline kasvaja, mis avastati liiga hilja, ning lähedane lahkus seeläbi elust, siis võidakse endal igat pisimat sümptomit pidada samasuguseks haiguseks. Sellisel juhul on hoopis hirm potentsiaalse haiguse ees selleks teguriks, mis käivitab ärevad mõtted ja kehalised aistingud. 

Alati jääb kahtlus, et kui eirata keha signaale, siis ei jõuta varases faasis haiguse jälile ja hiljem võib olla juba liiga hilja. Kuidagi tuleb aga sellistest mõtetest ja emotsionaalsest seisundist välja saada. Tuleb taastada usaldus oma kehaliste aistingute ja erialaspetsialistide kogemuste vastu. Tuleb taastada usaldus elu elamise vastu.

Mõtted haigusest või tervisest

Sellest seisundist välja tulemise võti on see, et mõtlemise fookus on viidud rohkem tervisele, mitte potentsiaalsele haigusele. Kui mõeldakse võimalikust haigusest, siis on raske sellega seonduvatest sundmõtetest vabaneda. Kui fookuses on potentsiaalne haigestumine, siis märgatakse reklaame, filme, tuttavate juhtumeid, mis on seotud haigustega ja võimetusega seda ravida. Selle tulemusel võidakse hakata üleliia oma tervist jälgima ning iga sümptomit üle tõlgendama. Ka lähedaste ja tuttavatega võidakse siis rääkida põhiliselt oma muredest ja hirmudest, mis on seotud haigustega.

Fookuse hoidmine tervisel ei tähenda kehaliste aistingute ignoreerimist või naiivset mõtlemist, et haiguseid pole olemas. See tähendab adekvaatset suhtumist oma tervisesse. 

Tervislik eluviis algab mõtlemisest ja selle oluline tegur on reaalsustaju. Kui keha annab signaale, et tervis on korrast ära, siis tuleb loomulikult pöörduda perearsti poole ja vastavalt vajadusele ka eriarsti poole. Oluline on teha vastavalt sümptomitele uuringud, et aru saada, milline on inimese tervislik seisund.

 Polkovniku Lesk armastas öelda, et arstid ei tea midagi. See on kahtleja hüpohondriku ütlus. Arstide pikaajalisi meditsiinikogemusi tasub usaldada. 

Kui analüüside põhjal selgub, et meditsiinilised näitajad on korras, aga ärevus ja hirm potentsiaalse haiguse ees pole kuhugi kadunud, siis tasub konsulteerida psühhiaatriga. Tema abiga saab välja selgitada, kas haigused on kujuteldavad ning millest on need tingitud. Vahel on hüpohondria seotud ärevushäire või depressiooniga. Siis saab hakata tegelema selle raviga. 

Enda vaimse tasakaalu huvides on tähtis selgeks teha, kas teie ärevus on seotud reaalse potentsiaalse haigusega või on see hoopis kujuteldav haigus. Sellest lähtuvana saab valida, mida edasi ette võtta.

Hüpohondrilise häire tunnused

Selleks, et tervislikku seisundit saab nimetada hüpohondriliseks häireks, peab olema täidetud kuus tunnust:

1. Pidev haigestumishirm või veendumus enese haiguses, mis põhineb oma kehaliste sümptomite vääral tõlgendamisel.

2. Pidev haigestumishirm püsib vähemalt kuue kuu vältel, vaatamata kompetentsetele meditsiinilistele uuringutele ja nende tulemuste lahtiseletamisele arsti poolt. Inimene ei usalda erialaspetsialisti arvamust ja käib seetõttu erinevate spetsialistide konsultatsioonil, seades kõigi nende arvamuse kahtluse alla.

3. Veendumus oma haiguses ei ole nii valdav kui somaatiliste ehk kehaliste luulude puhul. Somaatiliste luulude puhul muutub kinnisideeks enda raske haigus.

4. Veendumus oma haiguses on tugevam kui lihtsalt mure oma kehakaalu ja välimuse pärast, nii nagu see on ka düsmorfse kehataju häire puhul.

5. Mõtted ja tunded oma haigusest põhjustavad raskusi sotsiaalses, tööalases või muus elutähtsas tegevuse valdkonnas.

6. Haigestumise tunnet ei saa seletada ainult ärevushäirega, obsessiiv-kompulsiivse häirega, paanikahäirega või depressiooniga. Inimene tunneb ka kehalisi sümptomeid.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?