Lillelembene kiisu: mida teha, kui kass hekseldab käpaulatusest kõik toataimed?

Janne Põlluaas, ajakiri Tiiu, 3. november 2020

Toataimed loovad meie ümber meeldiva miljöö ja nende eest hoolitsemine võib olla sama rahustav kui neljajalgsele sõbrale pai tegemine. Kuidas aga toalilli kasside-koertega kokku sobitada? Mida teha, kui meie karvane lemmik tunneb ebatervet uudishimu meie roheliste lemmikute vastu?

Mõni kass ei tunne taimede vastu üldse huvi, teine kiisu on päris röövel ja hekseldab ära kõik, mis käpaulatuses. Kasse ajab toataimi näksima nii loomupärane uudishimu kui ka füsioloogiline vajadus, tihti aga lihtsalt igavus. 

Sugugi lihtsam pole koerte, eriti kutsikatega. Mängulust, uudishimu ja kihelevad igemed ajendavad kõike proovima ja sekka satub pahatihti ka toataimi. Jooksutuuride käigus aetakse potte ümber ja neist tuuseldatakse taimed välja.

Eriti aktiivsed kõike proovima on kassipojad ja nii võivad peale taimelehtede nende saagiks langeda ka potid ja muld. Küllalt on kassiomanikke, kes kurdavad: vähe sellest, et lemmikloom mulla potist välja kraabib, ta kipub sinna ka asjale. Halva harjumuse vastu tasub proovida mullapinna katmist dekoratiivkividega. Ka peene silmaga n-ö kanavõrk takistab käpaga mullani pääsemist. Jääb lootus, et kui võrk mõne aja pärast eemaldada, on kass pätikombe unustanud.

Lillepottide mahaajamine liigitub kassi vaatevinklist ajaviite valdkonda. Aknalauakonkurente annab kergemini põrandale kukutada ükshaaval. Pottide mitme kaupa suurele alusele paigutamine muudab mahalükkamise raskemaks.

Kassidel on vajadus oma kasukat puhastada ja selle tegevuse käigus satub makku hulganisti karvu. Rohu, eriti heintaimede söömine kutsub esile oksendamist ja aitab karvapallidest vabaneda. Õues käivatel kassidel on lai valik rohelist ninaesist, kuid tubaste lemmikute võimalused sõltuvad üksnes kassiomanikust. Igal juhul peaks kassil olema võimalus süüa rohelist orast.

Kassimuru võib osutuda päästjaks

Lahendust võib pakkuda kassimuru. Et kass terve püsiks, oleks hea, kui kassimuru tal pidevalt saadaval oleks ja ühtlasi võib see säästa toataimi auklikuks või ribadeks hekseldamisest. Kui muruga anum lemmiku esialgu ükskõikseks jätab, paigutage see tema meelispaika, näiteks akna peale – käpaulatuses olev roheline oras võib tunduda põnev ja tekitada tahtmise seda maitsta.

Rohelisest nisu- või kaeraorasest saab kass vitamiine ja kiudaineid, samuti niatsiini. Viimase puudus võib vähendada looma söögiisu ja tekitada kaalukaotust. Ka sisaldavad heintaimed foolhapet, mis tõstab vere hapnikusisaldust. 

Kaktusega tutvuse sobitamine ei saa sõbralikku rada pidi käia, okkad seavad piiri. (Istockphoto)

Õnnetus hüüab tulles

Olgugi et lubame ja andestame lemmikutele sageli rohkem, kui endale tunnistada tahame, siis toataimede söömise koha pealt tuleb küll tähelepanelik olla. Tuleks teada, millised taimed on loomale ohutud ning millised võivad mürgistust esile kutsuda. 

Draakonipuud võivad mõnele kassile tekitada tervisehädasid, teine aga on nende suhtes täiesti immuunne. Sama lugu on asalea- ja alpikanniõitega. Võimalik, et mõju sõltub kogusest, mis organismi satub. 

Seevastu mõni taim on nii toksiline, et selle närimine lõpeb tõenäoliselt päris kurvalt. Üheks mürgisemaks ja ohtlikumaks peetakse diifenbahhiat

Toas ja aias leidub teisigi, mis võivad lemmiku tervisele halvasti mõjuda. Koerapidajal tasub ettevaatlik olla bergeenia, tiigerliilia, piibelehe, luuderohu, elulõnga, jugapuu, kurereha, rododendroni, sõrmkübaralille, sügiskrookuse ja nartsissiga. Kahju võivad teha ka tomatitaimed ja nende rohelised viljad, samuti õunaseemned. 

Nii kassidele kui ka koertele on ohtlikud ratsuritäht, monstera, kliivia, alokaasia, angloneema, asparaagus, havisaba, aaloe, kummipuu, filodendron, luuderohi, flamingolill, kalla, rahu-palmlehik, jõulutäht, sulgvõhk, sõrgköis, vahalill ja kevadel aknalaual kasvavad tomatitaimed. 

Kõige lihtsam on taim kõrgemale tõsta

Heal juhul peletab taime ebameeldiv maitse põhjalikust mekkimisest, kuid looma vaistule ei tasu lootma jääda. Kui kass või koer tunneb kõrgendatud huvi ohtlike toalillede vastu, siis pole ettevaatus kunagi liiast.

Kindel on aga, et kasside huvi taimede vastu on raske uinutada – vastupidiselt koertele ei aita keelamine ega käskimine. Alati ei pruugi soovitud mõju avaldada ka spetsiaalsed peletusvahendid, millel on pealegi spetsiifiline lõhn, mis toas häirib ennastki. 

Ära võib kasutada looduslikke võimalusi. Tsitruste peale kirtsutab enamik kasse nina ja potitaime lähedale pandud apelsini- või sidrunikoored võivad lemmikute huvi väheneda.

Maitsetaimed pakuvad kassidele huvi, kuna lõhnavad intensiivselt. Mõõdukas närimine ei tee halba. (Istockphoto)

Parem on taimed loomale kättesaamatusse kõrgusesse tõsta või ampliga üles riputada. Kassiomanikud on nutikad toredaid lahendusi leidma. Sisekujunduse mõttes väga efektne on paigutada liigse tähelepanu all olev taim linnupuuri ja riputada lae alla. Kass võib seda küll igatsevalt silmitseda, kuid taim jääb terveks.

On muidugi osavkäppi, kes leiutavad võimaluse ükskõik mis moel kõrge kapi otsa pääseda. Enamasti nad lõpuks siiski loobuvad liiga pingutavast ettevõtmisest mugavuse kasuks, ükskõik kui huvipakkuv taim ka on. Kui aga ühestki peletusvõttest abi siiski ei ole, tuleks mürgisest taimest loobuda. 

Naistenõges mõjub kui palderjan

Õnneks on piisavalt palju toalilli, mida võib kasside-koertega majapidamises muretult kasvatada. Siin on valik ohutuid taimi: begoonia, peperoomia, maranta, sõnajalad, piilea, tiigerlehik, ilunõges, orhideed, säntpoolia, vesipahhiira, tillandsia, tups-rohtliilia, kuldviljak-palm, oja-raveenpalm, salongipalm. 

Maitsetaimed on samuti sobilikud. Kassidele ei kujuta nad mingit ohtu, pealegi meeldivad neile väga basiilik, petersell ja salvei.

Iseäranis meeltmööda on kassidele naistenõges, mis tekitab neile eufoorilist mõnutunnet, toimides nagu palderjan. Kui kass on naistenõgesega maiustanud, võiks omanik teda jälgida. Kass võib muutuda hüperaktiivseks ja isegi mõningal määral agressiivseks, aga see mõju möödub 10–20 minutiga.

Ka lõikelilled ja taimeseaded

Karvastele sõpradele võivad huvi pakkuda ka lõikelilled, kuid ilusates kimpudes võib leiduda ohtlikke osi. Taimeseadetesse on tihti kokku köidetud eri materjale. Peale selle on lõikelilli ja rohelisi seadeid sageli töödeldud pihustivärvide, läike, liimi või mõne muu ainega, mis mõjuvad sissesöömisel kahjulikult. Ka taoliste ahvatluste eest on parem lemmikuid hoida.

Teades kasside kummalisena tunduvaid eelistusi, võivad nad üritada juua lillevaasist. Osa lilli, piibelehed ja ülased sealhulgas, eritavad kahjulikke ühendeid vette. Ka lõikelillede säilitusaine ei mõju kiisu tervisele hästi. 

On kassiomanikke, kes teades, et lemmik ei jäta lillekimpudest kuigi palju järele, paigutavad oma sünnipäevabuketid vannituppa kinnise ukse taha. Vähemasti vannituba on mõneks ajaks kui lilleaed!

Kui loom on siiski mürgist taime söönud

Sulgvõhk peab käpaulatusest eemale jääma. (Istockphoto)

Kui tabate kassi või koera midagi mürgist närimas, siis tuleb ta suud puhta veega loputada, et allesolevad taimeosad eemaldada. Seejärel jälgige lemmiku käitumist ja tervislikku seisundit. Halvenemise korral on vaja kiiresti reageerida.

Kui lemmikloom on mürgist taime söönud ja jaole pole jõutud, siis on haigusnähtudeks oksendamine, limaskesta ärritus, silmade punetus või paistetus, apaatia, spasmid, hingamisraskused või süljevoolus. Võtke viivitamatult ühendust veterinaariga või pöörduge loomakiirabisse.  Kui taim, mida loom sõi, on teada, tuleb seda loomaarstile öelda või leht kliinikusse kaasa võtta. 

Pole välistatud, et teie pere lemmik ei tunne tõmmet toataimede vastu ja kõik mahuvad kenasti ühe katuse alla ära. Lemmiklooma käitumist ja huvi taimede vastu tasub siiski jälgida. 

Kassimuru on lihtne kasvatada

Vaja läheb:

  • nisu- või kaeraseemneid, mida saab öko-, talu- või lemmikloomapoest
  • laia põhjaga rasket anumat, mida ei saa ümber ajada
  • veidi mulda

Külvake seemned niiskesse mulda, katke kerge mullakihiga ja kastke läbi. Soojas idanevad seemned mõne päevaga. Tärkamise faasis tasub külvianum kassi huviorbiidist kaugemal hoida, kuna imepisikesed rohelised libled ei suuda käpaga katsumisele-kaevamisele vastu pidada. Nädala pärast on oras nii pikk, et võib kassile ette anda. Nüüd saab kass ise otsustada, millal on isu rohelise järele.  

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?