ARMAS ESE | Titesärk, mis toonud koju üle kümne beebi!

Liisi Seil, 3. november 2020

Liivi Vislapuu hoiab õrnalt süles kahenädalast Otti, oma õe tütrepoega. Poisil on seljas sama titesärk, mille sees toodi 56 aastat tagasi sünnitusmajast koju ka Liivi. Vahepeal on seda rõivast kandnud veel 11 vastsündinut.

Väike Ott nägi ilmavalgust 21. augustil. See ajalooline pilt klõpsati temast 5. septembril Võhmas, kus pisipoiss koos vanematega elab. Liivi sõitis sinna oma kodust Viljandist ning kohale tulid ka tema õed Reet ja Eda. Üheskoos meenutati, kuidas see titesärgi traditsioon nende peres kunagi sündis. Sellega tegi algust nende ema Elgi Jaosaar, kes jälgib tütreid juba veerand sajandit pilvepiirilt.

Elgi Jaosaar (neiuna Pärn) oli pärit Harjumaalt, kuid noore tüdrukuna läks ta õppima Vana-Võidu tehnikumi, kust sai zootehniku kutse. Tema õpingud jäid aastatesse 1955–1959.

Tehnikumi tüdrukutel tuli osaleda ka käsitöötundides, mille üks kohustuslik ülesanne oli beebisärgi valmistamine. „Arvan, et ema tegi selle särgi umbes 1958. aastal. Väheusutav, et neid kohe alguses nii keerulist asja õmblema pandi,“ arutleb Liivi. Ta tõdeb, et ema ei olnud tegelikult sugugi käsitööinimene.

Särk tuli teha peenest pehmest batistist ja õmmelda käsitsi. „Särgi õmblemisel ei tohtinud niidisse teha ühtegi sõlme, mis beebi õrna ihu võiks hõõruda,“ meenutab tütar ema kirjeldust. Kaunistuseks tehti särgi ette üks pikem ja kaks lühemat pilurida.

Hiljem kolis Elgi tagasi oma vanemate juurde Harjumaale, kus ta lõi ka oma pere. 1964. aasta kevadel sündis esimene laps, Liivi. Maimuke toodi haiglast koju sellesama koolitööna valmistatud särgi sees. Endatehtud komplekti kuulus ka vastsündinu müts, kuid seda säilinud ei ole – Liivi mängis selle nukkudega ära.

„Neli aastat hiljem toodi sama särgiga sünnitusmajast koju minu õde Reet ja veel nelja aasta pärast ka noorim õde Eda,“ jutustab Liivi. „Igapäevaselt seda särki meile selga ei pandud, see oli nn peo- või linnariie. Tavapäevadel kandsime poest ostetud särke, mis olid masinaga õmmeldud.“

Aastad möödusid ja õed hakkasid ise lapsi saama. Esimene sünnitaja oli keskmine õde Reet. „Ta oli siis suhteliselt noor ja elas kodust eemal. Kui ema küsis, kas tal on asjad valmis pandud, selgus, et üht-teist oli, aga särk oli puudu. Siis oli ema võtnud kapist särgi ja öelnud: „Näe, mina olen kõik oma lapsed sellega koju toonud, too sina ka!“,“ edastab Liivi oma õe juttu. „Reet tõigi oma esimese poja sellega koju. Vähem kui aasta pärast sündis tal tütar, kes toodi koju samas särgis.“

Paar kuud hiljem sündis Liivi enda tütar. Õde andis särgi temale, korrates ema sõnu: „Mina tõin oma lapsed sellega haiglast koju, too sina ka!“ Liivi tunnistab, et sel ajal hakkas neil tekkima juba hasart. Kaks aastat hiljem riietas Liivi ajaloolise beebisärgi sisse ka oma vastsündinud poja.

Noorim õde Eda järgis samuti traditsiooni ja tõi kaks tütart sünnitusmajast koju just selle rõivakese sees. Siis rändas ese taas keskmise õe Reeda kätte, kellel sündis veel üks poeg.

Nüüd on järjekord jõudnud kolmanda põlvkonna kätte. Reeda tütar tõi suguvõsa titesärgi sees koju väikese poja. Pärast seda saadeti hinnaline ese postipakiga Norrasse, kus elab Liivi tütar. Temal sündis tänavu mais väike tütar. „Tütar viis lapse haiglast koju ja saatis särgi pakiga tagasi, sest teadsime, et varsti on sündimas Ott,“ kirjeldab Liivi särgikese seiklusi. 

Praeguseks on sümboolset rõivast kandnud juba kolmteist suguvõsa liiget. Aga seal on veel mitu potentsiaalset lapsesaajat! „Leppisime kokku, et kuni järgmise beebini jääb särki hoidma see pere, kes viimasena lapse sai. Vaatame, kaua see vastu peab!“” tõdeb titesärgi esimene kandja.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?