Mis juhtus aastal 1969? Kuule astus esimene inimene!

Liisi Seil, 3. veebruar 2021

Ajakiri Tiiu heidab igas numbris pilgu ühte aastasse minevikus ning toob sealt välja eredaimad sündmused. Mis toimus aastal 1969?

Gripp murrab voodisse

Gripp (E. Norman / Rahvusarhiivi filmiarhiiv)

1969. aastal hakkab Eestis tõsist laastamistööd tegema Aasiast pärit Hongkongi gripp, mis on juba mõnda aega maailmas levinud. Eesti Rahvusarhiivi andmetel registreeritakse juba jaanuaris 77 000 haiget, veebruaris on neid 97 000 ja märtsis 22 000. Suvekuudel on haigestumisi vähem. Kogu Eestis põeb sel aastal grippi 214 548 inimest, neist 75 sureb. Linnades on haigeid ligi kaks ja pool korda rohkem kui maal. Aga koole, lasteaedu ja asutusi gripi tõttu ei suleta.

Detsembris haiguspuhang ägeneb. Pandeemia saavutab Eestis haripunkti 1970. aasta veebruaris, kui registreeritakse 111 508 gripihaiget. Leevendus saabus alles 1971. aastal, kui grippi haigestunuid oli eelmise aastaga võrreldes kaks korda vähem.

Saja aasta juubelipidu

Saja aasta juubelipidu (Benita Labi / Ajalooarhiiv)

Tartus ja Tallinnas tähistatakse uue laulusajandi algust, 100 aasta möödumist Eesti esimesest üldlaulupeost. Kaks nädalat enne Tallinnas toimuvat suursündmust peetakse juubeliüritus laulupidude sünnilinnas Tartus. Esimese üldlaulupeo eeskujul musitseerivad seal vaid mees- ja poistekoorid ning puhkpilliorkestrid. Esimese üldlaulupeo toimumiskohas avatakse 1869. aastat meenutav mälestuskivi. Samas kohas süüdatakse päikesekiirtest tuli, mis liigub läbi kõigi rajoonikeskuste Tallinna.

Tallinna lauluväljakule Lasnamäe kaldaäärele rajatakse samuti memoriaal – istutatakse 100 tamme, rajatakse aumüür ja püstitatakse mälestuskivi „Laulud nüüd lähevad“. Samade sõnadega algav laul „Koit“ saab alates 1969. aastast üldlaulupidude alguslauluks. Suurt pidu peetakse Tallinnas 28. ja 29. juunil.

Inimene astub Kuule

Inimene astub Kuule (Reuters / Scanpix)

16. juulil tõuseb Floridast õhku USA kosmoselaev Apollo 11, mille eesmärk on viia Kuule esimesed inimesed. Meeskonda kuuluvad Neil Armstrong, Michael Collins ja Edwin (Buzz) Aldrin, selle lennu ajal kõik 39aastased. Nelja päevaga läbivad nad ligi 400 000 kilomeetrit. Collins jääb koos kosmoselaevaga tiirlema Kuu orbiidile, kaks kaaslast eralduvad laevast kuumooduliga, mis laskub Kuule Vaikuse mere piirkonnas 20. juuli õhtul. Mõni tund hiljem (kell 5.56) astub Armstrong esimese inimesena Kuu pinnale ja ütleb tähenduslikud sõnad: „See on väike samm inimesele, kuid suur hüpe inimkonnale!“ Umbes 15 minutit hiljem järgneb talle ka Aldrin ning üheskoos heiskavad nad Kuu pinnale USA riigilipu.

Ruhnu ägab rekordtuule käes

2. novembril tabab Eestit orkaani mõõtu torm, mis möllab enamasti merel ja puudutab väikesaari, natuke ka Pärnu kanti. Eriti tugevalt räsib maru Ruhnut, kus registreeritakse Eesti senini kehtiv kõigi aegade rekordtuulekiirus, mis puhangus ulatub 48 meetrini sekundis. Paar päeva hiljem järgneb teine torm, mis murrab kaks kolmandikku Ruhnu metsast. „Ka sadamas oli põrgu lahti – muulid lõhutud, kaid ja randumissillad rusudeks,“ kirjeldab 26. novembri ajaleht Pärnu Kommunist. „Viis väiketraali merele kantud, üks MRT-tüüpi traallaev uputatud sadamasuhu, hulk väiksemaid kaluripaate, samuti sadamas seisnud tsisternid vedelkütusega lõhutud ja minema pühitud. Ka sadamas asunud puutöökoda oli täielikult purustatud. Kadakat peetakse küll sitkeks puuks, kuid ometi olid nende tüved pooleks rebitud.“ Elektriliinid katkevad ja kaks ilmajaamahoonet kaotavad katuse. Saarekesel kulub hulk aega, et sellest löögist toibuda.

„See pole see“ lipsab laulikusse

Marju Kuut (Valdur-Peeter VAhi / Rahvusarhiivi filmiarhiiv)

Valter Ojakääru uus laul „See pole see“ ei paista 1969. aasta lauluvõistlusel silma. Pala, mille sõnade autor on Lilli Promet ja esitaja Marju Kuut, pälvib žüriilt vaid tähtsusetu eripreemia. Sellegipoolest paneb Ojakäär selle lauliku „Laulge kaasa“ 1969. aasta köitesse, mille koostaja ta on. Sealt sai igaüks noodist järge ajada ja ümiseda: „Nüüd elan kuningalossis ma. Aga see pole see, pole see. Kulduksed ja sinise aknaga. Kuid see pole see, pole see…“

Selgub, et rahva arvamus erineb žürii omast sootuks. Laul saab populaarseks ning seda mäletatakse ja lauldakse veel aastakümned hiljemgi.

RAAMAT

Noortest ja armastusest

Miks sa vaikid?

Heljo Mänd

Kirjastus Eesti Raamat, 1969

Möödunud aasta detsembris 94aastasena siit ilmast lahkunud Heljo Mänd jättis maha suure kirjanduspärandi, millest lõviosa moodustavad lastelood ja -luuletused. Raamat „Miks sa vaikid?“ on Heljo Männi esimene noorsoojutustus, mis käsitleb juba palju neidki teemasid, mis kuuluvad täiskasvanute maailma – armastus, rahaprobleemid, gruppi kuulumine, sõpradega suhtlemine, oma tee otsimine, peitusemängud, pettumine ja sellest edasi liikumine. Seda kõike kogeb peategelane Bianka, kes on armunud kummalisse ja kinnisesse noormehesse nimega Kill, kuigi neiu ümber keerleb ka teisi klassivendi. Lõpuks selgub ka põhjus, miks Kill temaga olla ei saa… Nii jätabki Bianka seljataha oma esimese noorusarmastuse.

Selleks, et noorte maailma paremini sisse elada, osales 40. eluaastatesse jõudnud Heljo Mänd mittekoosseisulise õpilasena ühe kooli kümnenda klassi elus. Ta istus kolm kuud päevast päeva koolipingis, kuni võitis õpilaste usalduse. Kirjanik jõudis veendumusele, et selle aja õpilased on rohkem isiksused ning küpsema tunde- ja tahtemaailmaga kui tema koolikaaslased. Elu praktilistes külgedes on nad aga paraku maha jäänud ja liialt muretud. Huvitav, mida oleks Heljo Mänd öelnud siis, kui oleks saanud praeguseid õpilasi samamoodi varasematega kõrvutada?

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?