Lugeja küsib: kas koroona klassifitseerub kutsehaiguseks, kui nakatusin tööpostil?

Urve Vilk, ajakiri Tiiu, 3. veebruar 2021

Kas koroona klassifitseerub kutsehaiguseks, kui nakatusin tööpostil? „Sõltub asjaoludest,“ vastab tööinspektsiooni järelevalve osakonna juhataja Silja Soon.

„Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud töö laad või töökeskkonna ohutegur. Sotsiaalministri määrus ütleb, et töökeskkonna bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada kutsenakkushaiguseid ja kutseparasiithaiguseid. Koroonaviirus liigituks muude kutsenakkushaiguste alla. Kui kahtlustate, et haigestusite tööl tööülesandeid täites, peate sellest teavitama arsti,“ selgitab Soon.

Kutsehaiguse diagnoosimiseks suunab pere- või muu arst inimese töötervishoiuarsti juurde, kes teeb kindlaks terviseseisundi ning kogub andmeid tööolude kohta. Seejärel saab ta otsustada, kas haigus on tööga seotud või mitte.

Kas konkreetse nakatumise puhul oli tegemist kutsehaigestumisega või mitte, sõltub mitmest asjaolust. „Pandeemia puhul tuleb väga täpselt vaadata, millises töötajate grupis haigestunu oli. Kui tegemist on tavapärase töökeskkonna miljööga, siis nii nagu gripp pole kutsehaigus, ei saa ka töö juures koroonasse haigestumine automaatselt kutsehaiguseks. Kui aga tegemist on näiteks haigla koroonaosakonna töötaja või muu n-ö eesliinil olnuga, siis võib olla see ka kutsehaigus,“ jätkab Soon.

Seejuures tuleb tema sõnul hinnata, kas nakatumine ei võinud toimuda hoopis kodus või mujal. „Mida laiem on levik, seda raskem on panna näppu peale, kus haigestuti – kas koroonaosakonnas tööl olles või hoopis kaupluses või ühissõidukis,“ ütleb ta. „Lõpliku hinnangu, kas kinnitada konkreetne COVID-19 juhtum kutsehaiguseks, annab töötervishoiuarst.“

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?