ETTEVAATUST, ROSIN! See pisike kuivatatud mari võib teha ka palju kurja

Mai Maser, toitumise asjatundja, 3. veebruar 2021

20 rosinat ehk üks supilusikatäis on paras päevakogus, mida ületada ei maksa. Rosinates sisalduvad kiudained on heaks toiduks mikrobioomile, reguleerides seedimist ja aidates vältida kõhukinnisust. Kahjuks ei või ühegi hea asjaga liialdada!

Rosin nagu kõik kuivatatud marjad on väga toitev, sest vesi on aurustunud ja toitained kontsentreeritud. Enamasti saadakse rosinaid õrna kesta ja seemneteta viinamarjasortidest, millel on meeldiv maitse ja ühtlasi suur suhkrusisaldus. Tänu sellele on rosin üks rikkalikumaid looduslikke energiaallikaid. 100 grammi viinamarju annab ainult 70 kilokalorit, sama kogus rosinaid 300.

Kõige olulisem energiaallikas rosinas on süsivesikud, millest suurem osa on fruktoos ehk puuviljasuhkur. Fruktoos on kõige magusam suhkur, mis imendub kiiresti otse vereringesse ja tõstab veresuhkru taseme ruttu kõrgeks. Kuna vere suhkrusisaldus peab olema püsiv, asub insuliini tootev mehhanism otsekohe suhkrut verest ära toimetama. Suhkruhaigetel töötab see lüli puudulikult, mistõttu just nemad ei või isukalt rosinaid süüa.

Liigne fruktoos kantakse verest maksa, kuid erinevalt glükoosist kasutatakse seda energiaks vähe. Maks ei suuda fruktoosi ka glükogeenina ladustada. Tagajärg on, et fruktoosi kasutatakse hoopis rasvade tootmiseks. Sellepärast viib rosinatega liialdamine rasvumiseni ega sobi ülekaalulistele, samal põhjusel ka südamehaigetele. 

Kuna rosin on tihe, siis on selles ka mineraalaineid kuni 4 korda rohkem kui viinamarjades. Nii saadakse suuri rosinakoguseid nosides ka liiga palju mikrotoitaineid, mis on märksa kahjulikum kui nende puudus.

Ohtu võib endast ka kujutada marjade töötlemise viis. Kui rosinad on väga ühtlast värvi, siledad ja pehmed, on neid arvatavasti keemiliselt töödeldud. Rosinate tumenemist takistavad sulfitid, andes neile kuldkollase värvi. Pakendilt tasub jälgida, kas on lisatud väävlipõhiseid säilitusaineid, taimeõli või sünteetilisi värvaineid. Need kõik võivad tekitada allergiat ja halvendada soolestiku põletike kulgu. 

Ent väikeses koguses on rosin hinnatud ja soovitatud toit ja tänu suurele kaaliumisisaldusele just südamehaigetele! Ka arvatakse, et soodne mineraalainete ja B-grupi vitamiinide kombinatsioon alandab vererõhku. Rosinas leiduv boor aitab imenduda kaltsiumil, mis on eriti vajalik vananedes, kui kimbutab luuhõrenemine. 

Ent kuigi kuivatatud marjad ja puuviljad mõõdukas koguses on head, ei asenda need värskeid!

Fruktoos imendub kiiresti ja tekitab isu uue annuse magusa järele. See on ka põhjus, mis viib rosinatega liialdamiseni.

(Istockphoto)

Aga teie tehke hoopis nii!

1. Ainult kvaliteetne on hea!

Kõige paremad rosinad tunnete ära lühikese kuiva saba järgi. Varred on alles vaid juhul, kui marju pole mehaaniliselt palju muditud. Enne söömist peske rosinad ja leotage neid veel umbes pool tundi leiges vees.

2. Märgake lisaaineid!

Lugege hoolikalt toote märgistust ja vältige marju, mida on töödeldud E-ainete, sulfitite, suhkru, värv- või maitseainetega. Kuna tavapõllunduse toodang on sageli liigselt töödeldud, eelistage mahedalt kasvatatud rosinaid. 

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?