KANNALÕHED POLE TÜHIASI! Kui jätta need tähelepanuta, võib jääda avastamata mõni raske haigus

Madis Veskimägi, 3. veebruar 2021

Ausalt öelda näivad kannanahalõhed kõikidest inimesi kimbutavatest tervisemuredest ühed süütumad ja tavaliselt ei pöörata neile erilist tähelepanu. Patsient ei pruugi probleemi isegi kurta, tihti ilmneb see süstemaatilise läbivaatuse käigus. Perearstina, kes tahab näha patsiendis tervikut, väidan aga: kannalõhed ei olegi nii süütud.  

Aja jooksul võib lisanduda uusi pragusid, mis võivad läbida juba sügavaid nahakihte. Sellega satuvad pisikud nahka ja selle alustesse kudedesse. Ravimata kannalõhe tüsistus võib olla põletik, mis levib edasi luudesse ja ohustab kogu jalga. Pealegi ei teki kannalõhed ühel õnnetul päeval niisama, tegemist on jäämäe veepealse osaga. Kui jätta kannalõhed tähelepanuta, võib jääda avastamata mõni raske haigus.

Algpõhjust ravides või leevendades on ravitulemus alati parem. Põhjust on mõistlik selgitada perearsti vastuvõtul. Nagu ikka, algab see patsiendi küsitlemise, probleemi kirjeldamise ja vaatlusega, seejärel kaasuvate haiguste otsimise-hindamisega ja täpsustavate uuringutega. Järgneb arstitöö loominguliseim osa, eristusdiagnoos. 

Labajalgade hooldus peaks olema osa igapäevastest hügieenitoimingutest. Kui probleem ei ole tõsine, saab abi eneseabivõtetest. Paksenenud nahakihi võib 1–2 korda nädalas eemaldada apteegist ostetud pimsskivi või nahariiviga. Ärge nühkige edasi-tagasi, vaid tõmmake ainult ühes suunas. Ärge liialdage, veritsust ei tohi tekkida. 

Jalgu võib vähemalt kuu aega vannitada õhtuti 10–15 minutit ihusoojas vees, millele on lisatud pehmendavat õli.  Pärast kreemitage taldu spetsiaalse kuivale ja lõhenevale nahale mõeldud rasvase ja kuni 10% uureat sisaldava jalakreemiga. 

Kui kirjeldatud võtetel puudub efekt, aga ka kui tekivad valu, põletik, veritsemine või vinav lehk, siis peab pöörduma arsti vastuvõtule.

Kannalõhede tekkepõhjuseid ja soodustavaid tegureid on palju. 

1. Naha üldine kuivus

Kannalõhede tekke alus on kuiva ja elastsuse kaotanud naha paksenemine. Paksu ja jäika kannanahka tekib erineva sügavusega pragusid, sarnased muutused võivad esineda ka varvastel ja päkal.

2. Kestev surve labajalgadele

Käimisel või seismisel, kui päkapiirkonda vahelduvalt kokku surutakse ja lõdvestatakse, ületab venitus ühel hetkel naha vastupanuvõime. Eelkõige võib see juhtuda seisva töö tegijate ja ülekaalulistega. Oma osa võib olla jalalaba kujuga mittesobivatel jalatsitel – survet nahale soodustavad kitsas jalats ja lame tald.

3. Nahahaigused

Naha elastsuse vähenemine ja paksenemine käivad kaasas peamiselt psoriaasi, ekseemi ja jalalaba seenhaigusega. 

4. Suhkruhaigus

Diabeedi tüsistused on muu hulgas nahatalitlust reguleerivate närvide kahjustus ja verevarustushäire, mis vähendavad naha elastsust. Nahatundlikkuse vähenemise korral ei tunne suhkruhaige valu ja põletikuga tüsistunud nahalõhe võib jääda märkamata. 

5. Muud põhjused

Nahakuivus on üks kilpnäärme alatalitluse, aga ka reumaatiliste haiguste reumatoidartriidi ja sklerodermia avaldus. Nahalõhede tekkepõhjus võib olla ka labajalgade puudulik hügieen, lihtsamini öeldes pesematus.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?