Oled töötu või raha vähe? Häid soovitusi, kuidas ampsata ajutist tööd!

Urve Vilk, ajakiri Tiiu, 3. märts 2021

Vanasti nimetati tööotste tegijaid turuvarblasteks. Tänapäeval keegi enam turuväravas pakkumisi ei oota, tööotsi võib nimetada ka ampsudeks või projektideks ja nende vahendajad leiab internetist. Guugeldada võiks näiteks E-töötukassat, Tallinn.ee Tööpakkumiste või Facebooki Tööampsude lehekülge. Abitööliste vajadusest annavad teada ka tööandjad oma infokanalites.

Tööotsi on ühepäevastest ampsudest kuni paarikuisteni. Kes soovib, võib teha tööd kas või kümnes kohas korraga. Tehtud töö eest saab tasu ja maksud saavad makstud.

Mari Kadaku (53) põhitöökohal hotellinduses on olukord nutune, palgana saab ta sealt praegu kätte vaid 70%. Lisa teenimiseks on ta leidnud ajutisi otsi pesumajas, hulgilaos ja e-poes töövahendusportaali kaudu. „Kuna ma ei taha praegu töötada teenindajana, olen valinud selliseid kohti, kus väga paljude klientidega kokku ei puutu. Tahan ka uusi kogemusi saada,“ ütleb ta. „Summad, mida makstakse, pole suured, aga abiks siiski.“ 

Mari jutust tuleb välja, et esimest tööotsa saada oli tegelikult õnneasi: „Kandidaate võib olla tuhatkond. Tööandja ei jõua kõiki CVsid läbi lugeda, võetakse esimeste seast.“ 

Seejuures ei pruugi takistus olla väljaõppe puudumine. „Kui lähed tegema tööd, mida ei ole kunagi proovinud, ei ole võimalik sind ühe päevaga välja õpetada. Sel juhul antakse lihtne töö, mille eest ei maksta väga palju. Aga mina käin praegu ühes ettevõttes, kes kutsub mind tagasi, kuni tal on tööd.“

Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna

Töövahendusportaali GoWorkaBit asutaja ja tegevjuht Kristjan Vanaselja ütleb, et paljud nende kasutajad tahavad teenida lisaraha, aga veelgi olulisemaks peetakse võimalust töötada endale sobival ajal. „Soovitakse ka vaheldust – saada uusi kogemusi ja näha teiste ettevõtete toimetamist seestpoolt.“

GoWorkaBitis avab iga uus kasutaja oma profiili. Vajadusel annab portaali klienditugi nõu, mida seal tasub välja tuua. „Näiteks ei soovita me profiilipildiks panna kiisut, hiirekest või haldjat, vaid teid iseloomustava viisaka foto. Pilt räägib teinekord rohkem kui tuhat sõna! Ka tööandja märkab, kui te te pole oma andmete vormistamisega vaeva näinud.“

Tööd, millele kandideeritakse, ei pea sugugi kõik ühest ja samast valdkonnast olema. Vanaselja kogemusel langetab enamik inimesi valikuid targalt ega kipu reeglina ampsama, kui hakkama ei saaks. „Tänapäeval on tööturul ka hästi oluline, et oldaks võimeline kiiresti sisse elama,“ õpetab ta. „Iga kord on kandideerides oluline ka paari lausega põhjendada, miks arvatakse, et just selle tööga hästi hakkama saadakse. Motivatsioonikirja tasub võtta tõsiselt, sest selle järgi teevad ettevõtted päris palju valikuid.“  

Tööamps püsivat palka küll ei kindlusta, aga annab võimaluse näha teise ettevõtte toimetamist seestpoolt ja saada uusi kogemusi. (Istockphoto)

Ole valmis kandideerima kas või kümme korda!

Võib juhtuda, et te ei osutu valituks esimesel või ka kolmandal korral – peab olema valmis kandideerima ka kümmet või kahtteist puhku. „Tihti ei ole viga üldse selles, et teie oskused ei vasta nõuetele,“ kinnitab Vanaselja. „Lihtsalt tahtjaid on palju ja ettevõte eelistab neid, kes on nende juures juba käinud.“

Niisiis ei maksa heituda, vaid tasub uuesti proovida. „Kui soovite pidevalt ampse teha, peab teil olema ka julgust nõu küsida,“ sisendab Vanaselja ja soovitab uurida klienditoelt, millistele ampsudele on kandideerijaid vähem või mis kohad vajavad kiiremini täitmist. 

Kui amps on käes, tuleb anda parim, et enda väljavalimist õigustada. „On esinenud ka seda, et poole projekti pealt on kaks kätt püsti tõstetud: see töö pole ikkagi minu jaoks!“ teab Vanaselja. „Nii võib juhtuda, kui kuulutuses pole kõiki aspekte välja toodud või osutub töö mingil muul põhjusel liiga raskeks. Kui on oldud lohakas või pole viitsitud tööd teha, jääb märgina maha tööandja tagasiside, mida näevad ka järgmised ettevõtted.“ 

Aga need juhtumid pole valdavad. „Kui kasutaja profiili ajaloost on näha, et tagasiside tema töötamise kohta ühes või teises ettevõttes on hea, annab see teistelegi kindlust teda välja valida,“ sõnab portaali tegevjuht.

Kevadsuvel oli Vanaselja sõnul portaalis tööpakkumisi mõnevõrra vähem, samas kui tööotsijate arv pisut kasvas. „Praeguseks on olukord stabiliseerunud,“ sedastab ta. „Juurde on aga tulnud töötuid, kes tänu möödunud aasta septembrist jõustunud seadusemuudatusele saavad nüüd samuti ampse teha.“

Kevadel on vaja abikäsi aknapesul. (Priscilla Du Preez / Unsplash)

Töötu võib ampsata kaheksa korda kuus

„Töötuna registreeritutel on nüüd võimalik teha ajutisi ampse selleks, et olla põhitöö leidmiseni tööturul aktiivne ja teenida hüvitisele või toetusele lisa,“ ütleb töötukassa kommunikatsioonijuht Annika Koppel.

Koppel selgitab, et kaheaastase perioodi ajal võib tööampse teha kuni 12 kalendrikuul. Ühes kuus võib töötada kuni kaheksa päeva, olgu siis tegemist eraldi ampsude või ühe kaheksapäevase tööotsaga. Ühes kuus saadav tasu võib olla kuni 40 protsenti töötasu alammäärast ja pole tähtis, kas see teenitakse ühe või kaheksa tööpäevaga. 

Kui sobiv amps on leitud, siis peab töötukassale teada andma selle eeldatava kestuse ja tasu. Selleks ei pea ootama kohtumist oma nõustajaga, teavitada saab ka e-kirja või telefoni teel. „Kui on täidetud tööampsu tingimused, siis töötuna arvel olekut ei lõpetata,“ räägib Koppel.

Koppeli sõnul on esimesed kuud näidanud, et töötuna registreeritud inimesed on muutunud aktiivsemaks ja panevad end aina rohkem eri valdkondades proovile: „Suurem osa ajutisi tööotsi tehakse kaubanduses, toitlustuses ja majutuses, aga ka haridus- ja sotsiaalvaldkonnas. Kõige usinamad ampsutajad on kõrgharidusega tööotsijad, aga vanuselist erinevust pole. Möödunud aasta nelja kuuga tegi 3071 inimest kokku 8585 tööampsu.“

Koppeli sõnul on hulk näiteid, kus inimene käib ampse tegemas sama tööandja juures, kes oli kevadel-suvel sunnitud ta koondama: „Näiteks nii mõnigi spaa on värvanud lühiajaliselt endisi töötajaid, et kiirematel aegadel oleks abikäsi. On ka juhtumeid, kui ampsust on välja kasvanud tähtajatu töösuhe, teisisõnu inimene on leidnud endale uue töö.“ 

Tööandja: lühiotsad tegid ettevaatlikuks

Katrin Bats, Rimi kommunikatsioonijuht: „Peame klienditeenindust väga oluliseks ja tahame tööle inimesi, keda see väga huvitab. Võib tunduda, et mis see poes töötamine ära ei ole, aga paljud ametid nõuavad tegelikult väljaõpet. Koolitamine on pikk protsess ja tahame seda korralikult teha. Näiteks kassas tuleb paljusid nüansse silmas pidada, pealegi on see töö rahaga. Ka peab leti taga töötamiseks tegema tervisetõendi. 

Meil on ka lühiajalise lepinguga töötajaid olnud. Kui kevadel oli tööle soovijaid väga palju, siis aga ei osutunudki see materjal, mille hulgast valida, nii kvaliteetseks, kui ootasime. Ettevaatlikuks tegi ka see, et inimesed lootsid oma vana töö peagi tagasi saada, aga meie eeldame huvi töötada pühendunult ja jääda meie juurde pikemalt.“

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?