SIIRU-VIIRULINE HEADUS | Mai Maser selgitab: miks sibul nii tervislik on? Ja kuidas seda nutmata koorida?

Mai Maser, arst, toitumisteadlane ja emeriitdotsent/ajakiri Tiiu, 3. märts 2021

Sibulas leiduvad eeterlikud õlid on küll ülitervislikud, aga ometi ei sobi igaühele. 

Sibulat on kasutatud rahvameditsiinis mädanike raviks, küpsetatud sibulaga tohterdati paiseid ja mädapõletikke. Sibulamahlaga leevendatakse köha ja katarre.

Värsket sibulat koorides ja tükeldades purunevad rakud, millest lenduvad eeterlikud väävliühendid annavad mugulale erilise aroomi ja kibeka maitse, samuti põhjustavad silmaärritust ja pisaravoolu. Mida väiksemateks tükkideks on sibul peenestatud, seda intensiivsemat lõhna ja maitset see annab.

Sibulas sisalduvad orgaanilised väävliühendid on tervisele väga olulised. Väävel stimuleerib põletikuvastaseid protsesse, tugevdades antioksüdantset võimekust ning pärssides paljusid haigusi tekitavaid baktereid ja seeni. Sibulas leidub ka bakteritevastast ühendit kvertsetiini, mis aitab ühtlasi rakkudel energiat toota ja veresuhkrutaset kontrollida. On leitud, et sibula kollasest koorest eraldatud kvertsetiin pärsib maohaavandit põhjustava Helicobacter pylori.

Sibul on energiavaene – 100 grammi annab vaid 30–40 kilokalorit. C- ja B-vitamiinid ning folaadid teevad temast haiguste peletaja, mis kaitseb rakke vabade radikaalide kahjustuste eest. Mineraalidest sisaldab sibul näiteks kaaliumi, mis toetab südamelihast, neere, närviülekannet. 

Sibul sisaldab üle 25 flavonoidi. Eriti punases sibulas on palju antotsüaane – taimepigmente, mis annavad sellele sügavpunase värvi. Uuringud näitavad, et antotsüaniinirikka menüüga on südamehaiguste oht väiksem. Antotsüaniinid võivad kaitsta ka teatud tüüpi diabeedi ja vähi eest. Väikesed tumedad sibulad sisaldavad neid kasulikke aineid tavaliselt rohkem kui suured ja heledad. 

Samuti sisaldavad sibulad headele soolebakteritele vajalikke pre- ja probiootikume, millega toetavad immuunsust ja väldivad põletikke. Sibula söömine ergutab ka isu ja seedimist.

Kõikidest kasulikest omadustest hoolimata ei sobi sibul ühtviisi igaühele. Kuigi sibulas olevad eeterlikud õlid on ülitervislikud, võivad need seedimisel gaase põhjustada.

Individuaalne tundlikkus võib muuta toore sibula söömise väga ebameeldivaks, tekitades kibedamaitselisi röhatusi, raskustunnet, seedehäireid ja muid maovaevusi, isegi kõhuvalu. 

Sibul ei pruugi sobida ka teatud südame-, neeru- ja maksaprobleemide korral.

NIPID: teie tehke sibulaga hoopis nii!

1) Ehmatage külmaga! 

Et vähendada sibula koorimisel ja tükeldamisel lenduvate eeterlike õlide tõttu tekkivat silmade ärritust, hoidke mugulat enne koorimist tund aega külmkapis või külmas vees, aga võite ka 15 minutiks sügavkülma panna.

2) Töödelge kõhule sõbralikumaks!

Kirbe maitse muutub pehmemaks ja sibula seedimine kergemaks, kui asetada see mõneks minutiks keevasse, seejärel külma vette. Mahedamaks muudab maitse ka kerge kuumutamine väheses rasvas. 

3) Kasutage mahedat varianti!

Salatisse hakkimiseks valige valge sibul, mis on maheda ja magusa maitsega. Sobib enamasti ka tundliku kõhu korral, kuid ärge kogusega siiski liialdage. Kergelt kuumutatult annab valge sibul aga roogadele erilise hõrgu maitse.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?