MIKS SA NORSKAD? Viis põhjust, mis on selle häiriva mure taga

Madis Veskimägi, ajakiri Tiiu, 3. märts 2021

Seda, mis on norskamine, teavad lähikondsed sageli paremini kui unerahu rikkuja ise.

Talutava heli tugevus jääb seejuures 17–26 detsibelli ehk töötava külmkapi müra piiresse. Norina helitugevus võib küündida aga ka üle 40 detsibelli, mida võib võrrelda meluga teatrietenduse vaheajal jalutusruumis, ja häirida oluliselt teiste magajate und. Veel kõige enam võivad lähikondseid häirida hingamispausid 10 sekundist kuni isegi 2 minutini. Pidev öine lämbumine põhjustab stressi ning jätab aju, südamevereringe ja ainevahetuse hapnikunälga. 

Norskamine tekib une ajal lõtvunud ülemiste hingamisteede osade – pehme suulae, kurgunibu ja keelepära – vibreerimisest õhuvoolus. Soodustavad tegurid on ülemiste hingamisteede kitsus, ninavaheseina kõverus ning kurgu- ja ninaneelumandlite suurenemine. 

Norskamisele kui meditsiiniprobleemile võivad viidata väga erinevad vaevused. Kõige informatiivsemad on patsiendi lähikondsete tähelepanekud norsete tugevuse ja hingamisseisakute kohta. Tähelepanu tuleb pöörata päevasele unisusele ja tukastamisele näiteks koosolekul või autoroolis. Muudele ebamäärastele vaevustele viitavad öine janutunne, hommikune ninaneeluärritus, ebamugavustunne kõris. 

(Istockphoto)

Nagu paljud teised inimkeha talitlusega kaasnevad nähtused, võib ka norskamine olla kas norm või haiguse sümptom. Normi ja haiguse eristamine ongi meditsiini põhiküsimusi, sest piir on sageli kokkuleppeline. 

Abi otsimist on mõistlik alustada perearstist ja pereõest, kes täpsustab vaevused ja teeb läbivaatuse. Olulised on neeluruumi avaruse hindamine ja kaelaümbermõõdu mõõtmine – naistel üle 41 ja meestel üle 43 sentimeetri viitab unelämbustõvele. Ka üle 35 kehamassiindeks soodustab norskamist. 

Edasine käsitlus on meeskonnapõhine: nina-kõrva-kurguarsti, pulmonoloogi, unehäirete arsti konsultatsioonid ja uuringud. Kõige informatiivsem on uneuuring. Kui algpõhjust ei leita, siis räägitakse esmasest ehk primaarsest norskamisest. Haigusliku norskamise ravi sõltub leitud hälvetest, selleks võib olla näiteks kehakaalu alandamine või ninaneelu piirkonna anatoomiliste muutuste kirurgia.  

Unelämbustõbi ehk obstruktiivne uneapnoe

Haigust põhjustab ülemiste hingamisteede kokkuvajumine une ajal, mis takistab õhuvoolu ning tekitab norskamist, hingamisseisakuid ja päevast unisust. Esineb sagedamini keskealistel meestel ja üle 50aastastel naistel. Need asjaolud teevad unelämbustõvest kõige liiklusohtlikuma haiguse. 

Raviks kasutatakse tihti positiivrõhuseadet ühes uneajaks näole asetatava maskiga. Tähelepanu, autojuhid! Kui on diagnoositud öine unelämbustõbi ja määratud maskravi, siis seda tuleb kasutada või vastasel korral ei tohi rooli istuda!

Anatoomilised iseärasused

Norskamine võib kaasneda kaasasündinud iseärasustega nagu suur ja lõtv pehmesuulagi, kitsas ninaneel, suur keel, väike alalõug vm. 

Ninaneelu haigused

Ninahingamist võivad takistada trauma, ninavaheseina kõverdumine või ninaõõnekasvaja, sagedamini polüüp. Norskamise põhjus võib olla kurgu- või ninaneelumandli suurenemine, rahva seas tuntud kui adenoid.

Hingamiskeskuse kahjustus

Ajus paiknevat hingamiskeskust võivad kahjustada läbipõetud insult, põletik, aga ka peatrauma vm. Tagajärjeks võib olla ülemiste hingamisteede toonuse langus ja erinevad hingamishäired.

Ravimid, alkohol, narkoained

Uinutid, käitumist mõjutavad rohud ehk antipsühhootikumid, krambiravimid, narkootilised valuvaigistid ja lihaseid lõõgastavad preparaadid võivad mõjutada ninaneelu toonust ja hingamise regulatsiooni. Norskamist võib põhjustada ka alko- või narkojoobest tingitud hingamisteede lõtvus.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?