NORSKAJA, KELLEST SAI UNEARST: tervisemurede taga ei osata sageli näha uneprobleeme

Siiri Rebane, 3. jaanuar 2021

Doktor Maie Pärn (72) läks kolmteist aastat tagasi unekonverentsile, et arstina uinutite asjus targemaks saada. Ootamatult sai ta seal jälile hoopis enda uneprobleemidele, mis vajasid hädasti lahendamist.

Tänu sellele konverentsile hakkas Maie kasutama CPAP aparaati (Continuous Positive Airway Pressure) ehk püsiva positiivrõhu seadet, tänu millele ta magades enam ei norska. Varem naist piinanud päevane väsimus oli nagu võluväel kadunud!

Maie Pärn töötas ülikooli lõpetamise järel anestesioloogina. Perekondlikel põhjustel kolis ta 1981. aastal Saaremaale ja tegi seal 19 aastat kiirabitööd. Seejärel töötas kakskümmend aastat spaa-arstina Saaremaa Valsis, Viimsi ja Grand Rose SPAs.

2007. aastal märkas doktor Pärn reklaami unekonverentsi kohta rahvusraamatukogus. Kuna spaas tuli sageli kirjutada külastajatele unerohuretsepte, läkski ta konverentsile, soovides eelkõige uinutite asjus targemaks saada. Tema ülikooliajal 1970. aastatel uneteemasid ei käsitletud.

Konverentsi peateemaks olid unehäired, eeskätt uneapnoe ning sellega seonduvad haigused ja liiklusõnnetused. Uinutitest – mille pärast doktor ju konverentsile läks – räägiti uneapnoe kontekstis pigem negatiivses võtmes. Praegu teab Maie, et apnoehaiged peavad olema uinutitega väga ettevaatlikud!

Juba konverentsi esimeses pooles jõudis Maiele pärale, et jutt käib temast ja tema seni arusaamatust väsimusest. Ta hakkas kahtlustama ka endal uneapnoed. 

Maie tõdeb, et kogu ta suguvõsa on norskajaid täis. Ta ei olnud sellele seni erilist tähelepanu pööranud, kuigi hakkas ka ise neljakümnendates eluaastates norskama. Lapsed heitsid talle seda ette. „Algul ajasin seda küll tagasi,“ muigab ta nüüd.

Naine tänas konverentsi korraldajat doktor Mae Pindmaad, et sai oma väsimuse põhjusele jälile, ja tunnistas ka temale, et kahtlustab endal uneapnoed. Doktor Pindmaa kutsus Maie oma unekliinikusse tegema öist uneuuringut – polüsomnograafiat. Selgus, et Maiel ongi uneapnoe, õnneks alles kergekujuline. 

„Otsustasin kohe osta endale CPAP aparaadi, et pääseda edaspidi uneapnoega kaasnevatest haigustest. Päevasest väsimusest sain lahti päevapealt, kui olin selle maskiga magama harjunud,“ kinnitab doktor Pärn. 

Apnoed ei saa välja ravida, ravimeid selle vastu pole, küll aga aitab seesama CPAP aparaat, mis hoiab ära norskamise ning kindlustab haigele kvaliteetse ööune ja hommikuse reipuse. Nüüd ongi selle aparaadi mask juba kolmteist aastat Maie igaöine kaaslane.

Hingamisaparaat CPAP hoiab ära nii norskamise kui ka hingamispausid. (Tootja)

Ajal kui Maie sel unekonverentsil käis, otsis doktor Mae Pindmaa – kes on praeguseks kahjuks siit ilmast lahkunud – endale abiarsti. Ta tegi doktor Pärnale sellekohase ettepaneku. 

„Olin algul vastu, et hakata sellises vanuses täiesti uut valdkonda õppima,“ meenutab Maie, kes oli siis 59aastane. „Aga tegelikult on kaebused-haigused ju ikka samad, neist pannakse ainult teistsugune pusle kokku. Käisin unemeditsiini koolitustel ja praktiseerisin Mae vastuvõtte jälgides. Seejärel töötasin paar aastat tema unekliinikus. Sel ajal olid uuringud veel tasulised, haigekassa leping tuli hiljem.“

Unekliinikus oli doktor Pärnal patsientidega palju vahvaid edulugusid. Näiteks üks 46aastane mees rääkis pärast aastast uneaparaadi kasutamist, et ta ei ärka enam öösiti, magab sügavalt, tunneb ennast hommikuti väljapuhanuna. Ta kehakaal oli alanenud umbes 10 kilo võrra. Suurenesid ka tööjõudlus, stressitaluvus ja seksuaalne aktiivsus.

Norskamine võib viia lämbumistõveni

Doktor Pärn tõdeb, et tõtliku elutempo juures ei mõelda sellele, et tervelt kolmandik meie elust möödub magades. Me ei mõtle, mis magamise ajal meie organismis toimub.

„Uni on jõuvarude taastamise aeg. Sügava une ajal taastuvad füüsilised jõuvarud, unenägudega une faasid on tähtsad vaimse tervise jaoks. Kui võrrelda arvutiga, siis aju sordib sel ajal lühiajalise mälu salvestisi, kustutab ebaolulise ja talletab vajaliku pikaajalisse mällu,“ kirjeldab doktor Pärn.

Umbes 60 protsenti täiskasvanuist norskab, ühed vähem, teised rohkem, seda sageli perekonniti ja põlvest põlve. Meestel võib norskamine alata juba päris noores eas, naistel peamiselt kesk- või vanemas eas hormonaalsete muutuste tõttu. „Norskamine ise ei ole eluohtlik, kuid oma detsibellide tõttu häirib kaasinimesi,“ selgitab unearst. „Tavaliselt ei oska norskajad teiste kurtmist probleemiks pidada, sest neil ju oma arust unehäireid pole: nad uinuvad kiiresti, magavad hästi ja und jätkub ka päeval sagedasteks tukastusteks. Kui aga norskamisega kaasneb hingamisseiskusi, on juba tegemist salakavala ja tõsise haigusega – unelämbustõve ehk uneapnoega,“ hoiatab ta.

Mis norskamise ajal toimub? 

Maie selgitab, et magades on kogu keha lõdvestunud, lõdvad on ka ninaneelupiirkonna pehmed koed, mis gravitatsioonijõu mõjul langevad allapoole. Uneapnoe korral vajub keelelihas kurku ning ahenenud hingamisteedes tekib õhuvoolu turbulents ja pehmete kudede vibratsioon. See ongi norskamisheli.

„Seega on meie hapnikukraan norskamise ajal poolkinni, aga hingamispauside ajal ei pääse sealt õhk ega hapnik üldse läbi. See olukord on samaväärne lämbumise, kägistamise või sukeldumisega. Episoodid võivad kesta sekunditest kuni isegi mitme minutini!“ kirjeldab arst. 

Hingamispauside ajal langeb veres järsult hapnikusisaldus ja tõuseb süsihappegaasi tase. Seetõttu erutub peaajus hingamiskeskus ja aju peab kogu öö pidevalt sügavast unest ärkama, et hingamisteid avada. Aju heitleb peamiselt pindmise une faasides, jõudmata kosutava sügava uneni. Hommikuks ollakse rampväsinud. Pidevat sügava une puudust korvatakse päevaste tukastustega.

Sagedaste järskude verehapnikulanguste ja süsihappegaasitõusude ajal käivitub organismis SOS-signaal. Seetõttu hakkab keha keset täielikku unerahu paiskama verre päästetöödeks adrenaliini ja teisi stressihormoone. Nende toimel kiireneb südametegevus ning kõiguvad vererõhk ja veresuhkur. See põhjustab öist higistamist ja urineerimisvajadust. Hädavajaliku öise säästurežiimi asemel möllab ihus hoopis keemiavabrik raske öötööga ja seda pealegi hapnikudefitsiidi tingimustes.

Aastaid kestvad öised hingamishäired kurnavad pikapeale organismi, kuni öistest pidevatest vererõhu- ja südamerütmi kõikumistest saavad alguse kõrgvererõhktõbi, südame- ja ainevahetushaigused, selgitab doktor Pärn.

Une ajal rohkelt veres ringlevast adrenaliinist hakkab organism tootma siseorganite vahele hormonaalselt aktiivset rasvkude. Esialgu ilmneb see vöökoha rasvumisena. Tasapisi mõjutab see kogu ainevahetust – veresuhkru ja kolesteroolisisalduse tõusust kuni diabeedi ja üldise rasvumiseni.

(Pixabay)

Aparaat aitab öösel hingata

Doktor Pärna kinnitusel hoiab püsiva positiivse rõhuga hingamisaparaat CPAP ära nii norskamise kui ka hingamispausid. See on ülemaailmselt kasutusel 1981. aastast. Täisautomaatne õhuvooliku ja ninamaskiga aparaat töötab tagurpidi tolmuimeja põhimõttel – puhub õhku läbi maski ja hoiab neelupiirkonnas tekkiva ülerõhu toimel une ajal hingamisteed lahti. Tänu sellele on inimesel õhku ja hapnikku piisavalt ja organismi ventilatsioonisüsteem on korras. Kaebused ja ka haigused hakkavad leevenema ning ravimite annused võivad väheneda. Väsimus taandub, korrastunud ainevahetus soodustab kehakaalu langust ja ka voodinaaber kolib teisest toast tagasi.

Maie on märganud, et eesti inimesed on oma vaevuste suhtes liialt kannatlikud.

„Kuna tervis halveneb uneapnoe puhul pikkamööda, otsitakse väsimuse põhjusi enamasti vananemisest või vähesest puhkusest. Sageli ei osata vaevuste põhjust otsida unevaldkonnast,“ tõdeb ta. Unehäiretest põhjustatud ohud ja kulutused on aga ühiskonnale tõsised: südame-, veresoonkonna- ja ainevahetushaigused, samuti roolis magamajäämiste tõttu juhtunud liiklusõnnetused.

„Unehäireid saab diagnoosida ja ravida,“ kinnitab doktor, kes on ise selle tee läbi käinud ja naudib juba tosin aastat öösiti kosutavat und.

BOKS

Norskaja kaebused

Päeval:

väsimus ja unisus

hommikune suukuivus ja neeluvalulikkus

raskustunne peas või peavalu

kõrvetised

kõrgenenud vererõhk (sageli juba ärgates)

sagedased päevased tukastamised

keskendumisraskused

mälu halvenemine

meeleoluhäired (pahurus jm)

seksuaalfunktsiooni langus

pidev kaalutõus, vöökoha rasvumine, ülekaal

Öösel:

norskamine, katkendlik hingamine, hingamispausid

rahutu uni, vähkremine, käte-jalgadega rapsimine (linad sassis)

higistamine, lämbumistunde ja košmaarsete unenägude tõttu ärkamine

sagedane öine urineerimisvajadus

äkilised vererõhutõusud

südamerütmihäired (südamepekslemine, süda läheb rütmist välja)

pigistustunne või valu rinnus, õhupuudus

kõrvetised

Ka norskaja voodikaaslase uni on häiritud, sest tugevate detsibellide tõttu on tema aju samuti sunnitud ebateadlikult kogu aeg ärkama, unefaasid on katkendlikud ja tulemuseks on krooniline magamatus.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?