Trendikas rohesein passib koju ja aeda sama hästi kui kontorisse

Janne Põlluaas, 3. jaanuar 2021

Vertikaal- ehk korrushaljastus on hoogu koguv valdkond, mis annab palju uusi võimalusi dekoratiiv- ja tarbetaimede kasvatamiseks. Rohesein sobib ühtviisi hästi nii siseruumi kui ka aeda, terrassile ja rõdule – kõikjale, kus on vähe ruumi, aga piisavalt valgust. 

Suuri efektseid taimeseinu näeb üha enam avalikes ruumides – kaubanduskeskustes ja ärihoonetes –, kus need interjöörile sootuks uue hingamise annavad.

Lihtne on toalilli õue taimeseinale suvitama tuua. (GroWert)

Rohelised taimed loovad rahuliku tasakaalustatud meeleolu, on visuaalselt kaunid,  puhastavad ja niisutavad õhku ning ühtlustavad ruumi temperatuuri. 

Taimeseina saab taaskasutusmaterjalidest ise valmis meisterdada. Kui tunnete pealehakkamist ise ehitada, leiate näpunäiteid ja õpetusi internetist. Kasutades teemakohaste otsisõnade juures lühendit DIY (do it yourself – tee seda ise), avaneb loendamatu võimaluste jada. Enamik infot kipub ingliskeelne olema, aga ka videod ja pildimaterjal annavad lahtiste kätega meisterdajale rohkesti praktilisi ideid. Raamatupoodidest leiab vertikaalhaljastuse kohta ka eestikeelset lektüüri.

Mugav lahendus – valmismoodulid

Kes ise meisterdada ei taha või ei oska, saab soetada valmislahenduse. Hinna poolest on need kallimad, kuid ehk kaalub mugavus väljamineku üles.  

Täislahenduse saab tellida kodu- ja välismaiste vertikaalhaljastusettevõtete e-poodidest. Üks omamaine firma on GroWert, kellel on kogemusi nii sise- kui ka välitingimustes korrushaljastusega. Ettevõtte kasutab Euroopas toodetud taaskasutusplastist  konstruktsioone ja mooduleid, ent veekindlast vineerist või puidust raamid valmivad kohapeal. Meelsasti tehakse eritellimustöid väiksemate ja suuremate taimeseinte rajamiseks. 

GroWerti e-pood pakub mitmes mõõdus mooduleid kahes suuruses pottidele. Väiksem, 9sentimeetrise läbimõõduga pott sobib hästi maitsetaimedele, 14sentimeetrine kõikidele teistele, kes sinna mahuvad.

Dekoratiivne sein, mispüüab pilke. (GroWert)

Helehallid või mustad moodulid koosnevad alusraamist-veereservuaarist ja kahest eemaldatavast taimepotist. Valmismooduleid kokku liites saab moodustada nii suure taimeseina, kui palju ruumi või soovi on. 

Omavahel liidetud moodulid viimistletakse enamasti veekindla vineer- või puitraamiga. Seinakinnitused vastavad taimeseina kaalule, arvestades konstruktsiooni, taimemulla ja vee koguraskust. 

Soovi korral saab tellida ka metallraamile paigutatud ratasmoodulseina, millel taimed paiknevad kas ühel või siis mõlemal pool raami.

Taimepotid seisavad moodulites poolviltu, juured saavad vee kätte põhjaaukude kaudu. Pottidega on hõlpus taimi ringi tõsta või uutega asendada.

Kui kasutada mooduleid, siis iga taime eraldi kastma ei pea. Kastmine käib ülemiste moodulite kaudu ja vesi voolab ülejooksu põhimõttel kuni alumiste taimedeni. Kui alumiste moodulite veereservuaar täitub ja kastmisvesi hakkab ülejooksuava kaudu välja voolama, siis on vajalik veekogus käes. 

Et vett maha ei voolaks, saab alumiste moodulite külge kinnitada väikese kogumisnõu. Suurt mõõtu taimeseinad saab soovi korral ühendada veevärgi ja kanalisatsiooniga. 

Ent vertikaalhaljastus ei pea koosnema vaid monoliitsest lausistutusest, vaid selle võib kujundada ka eraldi taimepottidest, mis on paigutatud dekoratiivsetele riiulitele. Sellisel juhul hooldatakse ja kastetakse igat taime eraldi.

Rohelist elevust ka kööki ja vannituppa! 

Köögis pidevalt silma all ja käeulatuses ürdid leiavad suure tõenäosusega rohkem kasutust, kui külmkapis oma järge ootav roheline. Köögiseinale passib hästi kas või kahest taimepotist koosnev raamitud moodul – kuid mida rohkem heas kasvujõus maitsetaimi, seda efektsem on tulemus! Kuue kuni kaheksa taimepoti kompositsioon on iseäranis kena ja praktiline. Kui üks asukas on nägususe minetanud, saab selle hõlpsalt uue ja värskemaga asendada.

Miks mitte tuua rohelust ka aknaga vannituppa! Kui vähegi seinapinda jagub, saab ruumi sisustada niiskuselembeste taimedega. 

Üks tingimus siiski on – piisav valgus taimedele. Kui taimesein jääb aknast kaugemale, võib talvisel ajal vaja minna lisavalgustust. 

Luksuslik vannituba. (Istockphoto)

Rohesein on tänuväärne piiritleja ka aias

Vertikaalne taimesein on tänuväärne rajatis ka aias, sest hoiab kokku väärtuslikku peenrapinda. Samuti saab vertikaalpeenardega liigendada aiaruumi, näiteks luua grillinurgas tuulevarju. Kui väiksel ridamajakrundil on üleaedsed liiga lähedal, annab taimesein privaatsust ja toimib helisummutina.

Taimesein on alternatiiv põõsastele või ronitaimedele, millega varjata ja silma alt ära saada eluoluks vajalikku prügikonteinerit, õhksoojuspumba või kompostikasti. 

Huvitavad näevad välja väravapostidele kinnitatud moodulid, kuhu on istutatud nii õitsvaid suvililli kui ka rippuvaid lehtdekoratiivtaimi. Seesugune tere-tulemast-kompositsioon sobib  hästi ka välisukse lähedusse seinale. 

Eriti otstarbekalt on pind ära kasutatud siis, kui vertikaalpeenra mõlemad küljed on taimedega kaetud. 

Aias saab hästi ära kasutada euroaluseid. Nendest korrusaia tegemise kohta leiab samuti internetist õpetusi. Kaubandusest leiab aga riputatavaid taimetaskuid, kuhu saab istutada nii maasikaid kui ka maitsetaimi.

Valmismoodulitel on veekindel tagasein, ise tehes tuleb kindlustada, et kastmisvesi ei pääseks rikkuma seina viimistlusmaterjali. 

Maitsetaimed ja köögiviljad. (Istockphoto)

Arvestage rippujate ja laiutajatega

Valgusnõudlikumad taimed tuleks istutada ülespoole, alumistesse ridadesse aga need, kes taluvad osalist varju. Rippujatele ja laiutajatele kasvukohta valides arvestage nende lähikondsetega – alla suunduvad ja kõrvale laotuvad taimeosad ei tohi varjata naabrite valgust. 

Näiteks maasikatele meeldib vertikaalpinnal väga ja sööjale meeldib omakorda see, et marjad on puhtad ja kuivad. On täheldatud, et vertikaalpinnal kasvades on haigusi ja kahjureid vaat et vähemgi kui tavapeenras, sest õhk pääseb paremini taimede vahel liikuma. Vähetähtis pole vertikaalpinna eest hoolitsemise eripära – ei pea väga sügavalt kummardama ega kükitama ja kui kasvumullas pole umbrohtu, pole ka rohimise vaeva. 

Maitsetaimed lepivad tavaliselt lahja mullaga. Tomateid kasvatades peaks arvestama pisut suurema mullaanumaga. 

Kuna mulla maht on vertikaalaias piiratud, tuleks köögivilju ja maitsetaimi tingimata looduslike väetistega turgutada, et nad jaksaksid kasvatada maitsvaid vilju. 

Väikese mullamahuga anumates-istutuspottides vajavad taimed ka sagedasemat kastmist kui peenras. Veekulu on aga selle võrra väiksem, et kõik jõuab täielikult taimedeni. Kasta on mugav aiavoolikuga, kuid väetiselahust tuleb ikkagi kastekannuga valada. 

Arvestama peab ka, et püsikud taimeseinal ei talvitu. Sügisel tuleb need, samuti maasikad ja mitmeaastased maitsetaimed, potiga maasse kaevata. Kevadel saab taime kasvatada samas potis uuesti, piisab vaid, kui veidi mulda vahetada.

Korrusaeda sobivad väikese juurekavaga taimed

Kasvatada saab nii ilu- kui ka köögivilja- ja maitsetaimi.

Hästi sobivad salat, lehtpeet, rukola, spinat, redis ja ümara kujuga porgand. 

Proovimist tasuvad ka maitsetaimed, nagu basiilik, münt, till ja petersell.

Aias saab vertikaalpinnal kasvatada nii suvi- kui ka püsililli.

Iga roheseina taim vajab hoolt nagu üksik potilill aknalaual

Aeg-ajalt tuleb üle vaadata lehe alumine pind, lehekaenlad ja muud peidukohad, kust võib alguse saada kahjurite rünnak.

Tolmupühkimiseks sobib pehme tolmuhari, suurematele lehtedele mikrokiudlapp. 

Taimi on mugav ükshaaval duši alla viia, aga võib ka pihustiga üle piserdada. Veeprotseduuri ajaks tasub maha laotada kile või niiskust imav rätik, et tilkuv vesi põrandapinda ei kahjustaks. 

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?